Ajalooline Ajakiri 100

Lõppenud aastal tähistas Ajalooline Ajakiri 100. aastapäeva. Ajakiri hakkas ilmuma 1922. aastal ning oli oluline nurgakivi ajalooalase õppe- ja teadustöö ülesehitamisel emakeelses Tartu ülikoolis. Väljaande olulisim eesmärk oli laiema huvi äratamine ajaloo vastu ning ajakirja lugejaskonnaks loodeti kujunevat nii vanema astme koolinoori kui rahvusvahelist teadlaskonda. Ajakirja ilmumine katkes Teise maailmasõja ajal ning selle ilmumine taastati 1988. aastal Kleio nime all. Peagi võeti tagasi ajalooline nimi ning rahvusvahelise leviku virgutamiseks lisati: The Estonian Historical Journal.

Sajandal aastal ilmub ajakiri endiselt paberversioonina neli numbrit aastas ning on kättesaadav ka veebis. Esmajoones avaldatakse Eesti ajaloolaste käsitlusi, kuid aina rohkem on ajakirjas avaldamise vastu huvi üles näidanud ka välismaa autorid. Lisaks harjumispärastele käsitlustele-raamatuarvustustele ilmub vahetevahel ka arutelusid ning allikapublikatsioone.

Juubeliaasta avanumbris said sõna eeskätt doktorandid. Mihkel Truman kirjutas Akadeemilise Ajalooseltsi tegevustest 1920–28, Eero Kangor Tartu ülikooli kunstikabineti rajamisest ning Silver Loit välisministeeriumi protokolliteenistusest kahe maailmasõja vahel. Oluline on ka Pärtel Piirimäe ülevaade ajakirja tegevusest tema peatoimetajaks olemise ajal (2007‒18).

Peagi on ilmumas ka ülejäänud kaks 2022. aasta numbrit. Temaatilise erinumbri „Taani ja Eesti keskajal“ koostajaks on Mihkel Mäesalu ning see sisaldab kaastööd Thomas Riisilt, Kurt Villads Jensenilt, Tiina Kalalt, Juhan Kreemilt ja Madis Maasingult. 2022. aasta neljas number keskendub 20. sajandile. Andrus Tool kirjutab filosoofiaprofessor Mihhail Makarovist filosoofiajaloolises kontekstis, Aivar Jürgenson tutvustab Balti naissnaiprite legendi tagamaid ning Peeter Kaasik arutleb Suvesõja mõiste üle.

2023. aastal on koostamisel üks tava- ja kaks erinumbrit.

Head lugemist!