Kerttu Palginõmme doktoritöö kaitsmine 10. detsembril

10. detsembril kell 16.15 kaitseb Kerttu Palginõmm ajaloo erialal doktoritööd „Pracht und Luxus zwischen Brügge und Reval: Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Revaler Schwarzenhäupter des Meisters der Legende der Hl. Lucia“ („Hiilgus ja luksus Brugges ja Tallinnas: Püha Lucia legendi meistri Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel“; „Splendor and Luxury in Bruges and Tallinn: The Altarpiece of St. Mary of the Brotherhood of the Black Heads”).

Juhendajad:
professor Anti Selart, Tartu Ülikool
professor Barbara Welzel, Dortmundi Tehnikaülikool (Saksamaa)

Oponendid:
professor Iris Wenderholm, Hamburgi Ülikool (Saksamaa)
dr Anu Mänd, Tallinna Ülikool

Kokkuvõte
Madalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused nagu Suurgild ja Mustpeade vennaskond.

Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Retaabli avamisel luksuse aste järjest kasvab, alates tagasihoidlikutest esemetest, lõpetades väga kallihinnalistega. Sellisena sobib teos materiaalse kultuuri uurimiseks iseäranis hästi ning seda võib pidada isegi Madalmaade maalikunsti omamoodi võtmeteoseks. Esmakordselt vaadeldakse doktoritöös kõiki luksusesemeid eraldi ja ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu.

Töö käigus selgus, et esemed pärinevad enam vähem samast ajast maalitud retaabli endaga ehk 15. sajandi teisest poolest. See näitab, et meistri eesmärk oli kujutada kaasaegseid esemeid võimalikult täpselt. Tekstiilid on edasi antud enamjaolt üldistavalt, pööramata tähelepanu nende tekstuurile. Seevastu kõik väikses skaalas kujutatu, näiteks kullassepateostel olevad kalliskivid või kuldpaelad on maalitud suurema tähelepanuga. See tähendab, et meistril on arvatavasti olnud töö teostamiseks vähe aega, samas annavad kasutatud tehnikad tunnistust sellest, et töökoja käsutuses on olnud rikkalikud ressursid tellimuse täitmiseks. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainusikikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas on Püha Lucia legendi meister oma tellijatega hästi kursis ja pakub neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning teeb neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.

Dotoritöö kaitsmist saab jälgida MS Teamsi vahendusel, link kaitsmiskoosolekule asub siin.

Doktoritööga saab tutvuda siin.