Kunstiajaloolaste õppereis Viini

19.–26. aprillil 2022 leidis aset kunstiajaloolaste õppereis Viini. Kevadine õppereis jätkas pikaajalist traditsiooni – viimase tosinkonna aasta jooksul on Tartu Ülikooli kunstiajaloolased külastaud Madalmaid, Istanbuli, Firenzet ja Toskaanat ning Peterburi. Õppereis Viini pidanuks aset leidma juba 2020. aastal, kuid lükkus pandeemia tõttu kaks aastat edasi.

Kunstiajaloolaste õppereise iseloomustab põhjalikult ettevalmistatud uurimisprogramm ning tihe graafik. Ekspeditsiooni programmi ettevalmistamine on magistritaseme üliõpilaste ülesandeks. Kõik osalevad üliõpilased valmistavad ette ettekande, milles tutvustavad mõnda arhitektuuriobjekti, kunstnikku, aspekti asukoha ajaloost või muud sellist. Ettekannete tekstid koondatakse õppereisi mappi, mis jääb osakonna raamatukokku. Külastatakse rohkelt arhitektuurimälestisi, kunstimuuseume ning muud kultuuriliselt huvipakkuvat – nii palju, kui reisile eraldatud päevadesse mahub. Päevast programmi täiendavad õhtused seminarid, kus analüüsitakse nähtut ja kogetut vabamas vormis.

Viin näitas ennast õppereisil osalenutele tõelise Kesk-Euroopa ja saksakeelse ruumi kultuuripealinnana. Leidsime, et Euroopas on vähe linnu, mis suudavad pakkuda samavõrd rikkalikku ja eriilmelist kunsti- ja kultuurivalikut antiigist (nt Kunstiajaloomuuseumi antiigikogu) kuni ultramodernse arhitektuurini (nt Zaha Hadidi Majandusülikooli raamatukogu ja õppekeskus), nende vahele suurepäraseid näiteid gootikast (eriti Stephani toomikirik), külluslikult barokki (nt Jesuiitide kirik, Karlskirche, Hofburgi ja Belvedere paleed), klassitsismi (Schönbrunni loss), 19. sajandi historitsismi (Ringstrasse), juugendarhitektuuri (nt Setsessioonihoone) ning modernismi klassikat (nt Adolf Loosi villad). Meeldejäävad olid ka Viini ekstsentrikud Ernst Fuchs (kelle majamuuseum Otto Wagneri villas oli mõnelegi reisi suurimaid üllatusi) ning Friedensreich Hundertwasser. Kui lisada Sigmund Freudi majamuuseum, siis kogesime erilist Viini fluidumit, milles baroklikus tantsus ühinevad surma- ja elutung ning kus miski pole liiga hullumeelne, liiga ülepakutud.

Arhitektuuriga samavõrd muljetavaldav on Viini näitusepilt. Nägime, et Viin ei tähenda sugugi ainult ohjeldamatult Gustav Klimti ja Egon Schielet (kelle loomingu paremikku saime tõepoolest mitmes muuseumis imetleda). Albertina kunstimuuseum pakkus lisaks Euroopa modernismi klassika püsinäitusele vaatamiseks mahukat Edvard Munchi retrospektiivi. Albertina Modernis saime tutvuda väidetavalt seni suurima Ai Weiwei loomingule pühendatud ülevaatenäitusega. Austria Panga Kunstifoorumis nautisime David Hockney retrospektiivi. Alumises Belvedere palees oli Salvador Dalí ja Sigmund Freudi suhetele pühendatud näitus jne.

Erinevalt mõnest varasemast õppereisist pakkus Viini programm võimalusi huvide põhjal grupeeruda. Nii võtsid huvilised ühel päeval ette väljasõidu Salzburgi ning teisel päeval Bratislavasse. Õhtuti külastasid muusikaarmastajatest kunstiajaloolased Viini ooperit ja filharmooniat. Viini õppereisil osalenud jäävad meenutama ilusat kevadet (saime kogeda nii vihma kui korjata näole päevitusjume), meeldivat seltskonda ning väga laia kunstiajalooliste väärtuste spektrit, mida troonisid Viini ilmestav barokk ning kevadine juugend. Tundsime, et õppereis ei olnud mitte üksnes elamuslik ja tore, vaid ka tõepoolest kunstiajalooliselt hariv. Õppereisi toetas Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikool.

Tõnis Tatar