Meist meedias: meie inimesed raadios ja televisioonis
Ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant ja Miina Härma gümnaasiumi õpetaja Ilmar Tammisto räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ Liivimaa rüütelkonnast ja Rootsi riigivõimust. 1. osa: Kuidas suhtus Rootsi riigivõim Liivimaa aadlikesse? Mida riigivõim neile lubas? Kuidas tekkis ja toimis Liivimaa rüütelkond? Missugused olid Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonna suhted? Kus rüütelkond kogunes ja kes olid peamehed? Kuula saadet siit.
Ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant ja Miina Härma gümnaasiumi õpetaja Ilmar Tammisto räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ Liivimaa rüütelkonnast ja Rootsi riigivõimust. 2. osa: "Mis puutub talurahva kohasse riigivõimu ja aadlike suhetes, siis võib Ilmar Tammisto sõnul öelda, et paljud majanduslikku laadi arutelud maapäevadel keerlesidki selle ümber, kes saab suurema osa talupoegade toodangust, kas riigivõim või aadel." Kuula saadet siit.
Pealtnägija loos räägib doktorant Monika Reppo lähemalt oma TikToki ja Twitteri kontost (#100leidu) ja sellest, kuidas ta videote abil arheoloogiat tutvustab. Lühikestest videotest saab teada, kust mingi ese pärit on või mida sellega omal ajal tehti. Vaata järele siit.
Ajaloodoktorant ja Tallinna Linnaarhiivi peaspetsialist Triin Kröönström räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" sellest, "kuidas pääses varauusajal Euroopast Venemaale, miks sagedasti selleks reisiks meie maad eelistati ja mis meie maad läbides juhtuda võis". Kuula saadet siit.
Millisena nägid Rootsi ajal Eestist läbirändajad Eestit: maad, linna, inimesi, eestlasi ja teisi rahvaid? Ajaloodoktorant ja Tallinna Linnaarhiivi peaspetsialist Triin Kröönström räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" põnevatest reisikirjeldustest ja -muljetest. Kuula saadet siit.
Ajaloodoktorant Fred Puss, kes on ühtlasi ka Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, räägib Kuku raadio saates "Kuue samba taga" perekonnanimedest. Fred Puss toob välja, milliste uurimisküsimustega ta tegeleb ja mis allikaid kasutab. Kuula saadet siit.
Ajaloohuviline Raul Kivi otsib sotsiaalmeedia abil infot oma perekonna ajaloo kohta seoses märtsiküüditamisega 1949. aastal. Aigi Rahi-Tamm selgitab Ringvaate saatelõigus juhtunu ajaloolist tausta ja toob välja mõned faktid seoses küüditamistega Tartumaal ja täpsemalt ka Puhjas. Vaata järele siit.
Saate „TeadusEST“ tiim käis töövarjuks arheokeemik Ester Orasel. Saatest saab muuhulgas teada, kes on üldse arheokeemik, milliseid põnevaid teadmisi saab näiteks vanast hambast või millest vestleb Ester Oras Joel Ostratiga? Vaata järele siit.
23. aprillil möödus 200 aastat Eesti perekonnanimede paneku algusest. Fred Puss käis saates „Õhtu!“ sellest lähemalt rääkimas. Saatejuhid Robert Rool ja Jüri Butšakov said samuti rohkem teada oma perekonnaga seotud perekonnanimedest. Vaata järele siit.
Priit Lätti Meremuuseumist ja arheoloog Marge Konsa on külas Kuku raadio saates "Jukuraadio" ja vestlevad saatejuhi Juku-Kalle Raidiga Salme küla viikingitest, nende vigastustest, leitud laevadest, nende purjedest jm. Kuula saadet siit.
EKI Keelehäälingu saates on külas Fred Puss ja Enel Pungas. Teemaks tulevad nii ees- kui ka perekonnanimed. Vaata järele siit.
Ajakirja Horisont aprilli-mai numbris kirjutas uusima aja professor Eero Medijainen Anschluss’ist Austrias 1938. aastal, tuues võrdlusi Eesti okupeerimisega 1940. aastal. Kuku raadio saates "Loodusajakiri" (19. mail) avab ta mõisteid annekteerima ja okupeerima. Kuula saadet siit.
Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" võimu ja kirjanike suhetest teise maailmasõja järgses Eestis: murdepunktidest kirjanikkonna ja riigivõimu suhetes, 1949. a küüditamisest, 1950. a märtsipleenumist ning kirjanikega seotud avalikest ja salajastest otsustest. Kuula saadet siit.
"Väga mahuka õppejõutöö kõrval kolmes ülikoolis on Juhan Maiste kirjutanud aukartustäratavas mahus kunstiajalooraamatuid." Saates "Kajalood" tuleb juttu Juhan Maiste aja- ja ajalootajust, kõikemõistvusest. Kuula saadet siit.
Maikuus ilmus kunstiajaloo emeriitprofessori Jaak Kangilaski (1939–2022) elust pajatav raamat "Minu elud". Kunstiajaloolase topeltagendi staatus selgus laiema avalikkuse jaoks alles tema mälestustest. Sellest tegi loo saade "Pealtnägija", mida saab järele vaadata siit.
Juhan Tuldava teemalised saated Vikerraadios saates "Eesti lugu". Arhiivinduse kaasprofessor Olev Liivik räägib Juhan Tuldava tegevusest agendina Nõukogude Liidu tagalas teise maailmasõja aastatel, Rootsis sõjajärgsetel aastatel ja 1964. aastast alates Tartus ülikooli õppejõuna. Kuula saadet siit. Germanistika professor Reet Bender räägib saates, millega Juhan Tuldava tegeles, missugused on Tuldava keelealased saavutused, missugune oli ta õppejõuna. Tuldava õppis ja töötas Tallinnas, Kirovis, Stockholmis ja Tartus. Kuula saadet siit.
18. aprillil toimus noorte Eesti mõtteloolaste podcasti avalik salvestus. Ajaloo ja arheoloogia doktorant Kadi Kähär-Peterson kõneles ühest meie maiskondliku ajaloo suurkujust Garlieb Merkelist ja oma uurimistööst. Kuula saadet siit.
Arheoloogia kaasprofessor Eve Rannamäe räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ sellest, milliseid järeldusi lubavad teha arheoloogilised leiud karjakasvatuse ja koduloomade kohta Eestis. Kuula saadet siit.
Mari Tõrv räägib Kuku raadio saates "Teadus teab", kuidas biomolekulaarne arheoloogia paneb vanad esemed justkui rääkima lugu kaugetest aegadest. Kuula saadet siit.
Ülle Aguraiuja-Lätti Tallinna ülikoolist ning osteoarheoloog Martin Malve Tartu ülikoolist räägivad Kuku raadio saates "Loodusajakiri" sellest, mida uurib paleopatoloogia ja "töövahenditest". Kuula saadet siit.
Reporteri meeskond Viru-Nigulas: "Viru-Nigula kiriku kõrvalt avastatud matmispaiga tõttu pidid Tartu Ülikooli arheoloogid alustama hädakaevamisi. Lisaks Põhjasõja aegsele matmispaigale tuli kaevamiste käigus välja ka viikingiaegne külakoht". Vaata saadet siit.
Osteoloog Martin Malve on külas Kuku raadio saates "Kuku pärastlõuna" ja räägib lähemalt oma ametist. Muuhulgas tutvustab ta põnevamaid patoloogiaid. Kuula saadet siit.
Saated Põhjasõjast Vikerraadio saates "Eesti lugu". Uusaja professori Mati Lauri räägib neljas Põhja sõja teemal neljas saates. Esimene saade keskendub Venemaale ja Euroopale: Eesti ala valitsenud Rootsi kuninga Karl XII vastu võitlesid Moskva tsaar Peeter I ja tema liitlased. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa tsaaririik sai suurriigiks. Kuula saadet siit. Teine saade räägib Peetri-eelsest Venemaast: missugune oli see riik, mis 1700. aastal Rootsile kallale tungis, Venemaa kui koloniseeriv riik, segaduste aeg Venemaal, ühiskonnakorraldusest enne Peeter I valitsemisaega. Kuula saadet siit. Kolmas saade Peeter I reformidest: miks ja kuidas sundis Põhjasõda Peeter I riigis reforme ette võtma." Et sõjavägi taastada on vaja raha, et raha saada, on vaja maksureformi, maksude kokku saamiseks on vaja haldussüsteemi muuta." Kuula saadet siit. Neljanda saate teema on Peeter I elus ja kirjanduses: missugune inimene oli tsaar Peeter, kelle julmust said tunda ka Eesti elanikud. Mis teda mõjutasid? Olid need lapsepõlves nähtud julmused, merearmastus, sõbrad ja lähedased või oli see Venemaa ise? Kuula saadet siit.
Põhjasõja-teemaliste saadetega Vikerraadios jätkab kahes osas varauusaja kaasprofessor Marten Seppel. Esimese saade "Riia solvang": "Kui Rootsi suurriiklus sai alguse Eestimaa tulekuga Rootsi alla 1561. aastal, siis samamoodi võib öelda, et Rootsi suurriikluse langus sai alguse sellest algsest konfliktist Riia linnas 1696. aastal..." Kuula saadet siit. Teine saade "Mis Riias tegelikult juhtus?": Peeter I Euroopa turnee eesmärk oli Marten Seppeli sõnul saada toetust oma Musta mere laevastikule ja edasisele laienemisele Krimmi ja Otomani impeeriumi aladele. Sõjalist ja diplomaatilist tuge ta reisilt siiski ei saanud. Kuula saadet siit.
Laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska räägib "Ringvaates" inimese DNA uuringutest. Mis haigus avastati Tartu Püha Jakobi kalmistult leitud naisel, kes elas 1450. aastatel? Mille poolest on see avastus erakordne? Vaata saadet siit.
Doktorant Monika Reppo tutvustas "Ringvaates" keskaegseid klaasileide, mis tulid välja keskaegse prügimäe kaevamistelt Tallinnas 2018–2019. Väga hästi säilinud leidude hulgas oli aknaklaasi ruut, peekritükikesi, klaaskuulid jm. Vaata saadet siit.
"Osooni" meeskond käis suvel koos arheoloogia teadur Ragnar Saagega rauamaaki otsimas. Saatest näeb ka rauatootmise n-ö köögipoolt: millised näevad välja rauapätsid, kuidas käib rauamaagi röstimine ja kui suur kogus rauda seekord ahjust välja tuli? Vaata saadet siit.
Martin Malve räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ inimluude uurimisest ja sellest, mis leiud tulevad välja arheoloogilistel päästekaevamistel? Lähemalt tuleb juttu ka Viru-Nigulast, mille puhul tuli kirikaia täitepinnasest välja ka viikingiaegset keraamikat. Kuula saadet siit.
Aivar Kriiska käis Postimehe taskuhäälingus "Kes me oleme? Kust me tuleme?" rääkimas teemal „Kammkeraamikast esimeste põlluharijateni“. Samal teemal ilmus artikkel ka Postimehes.
UTTV-st saab järele vaadata loengut "Taevane ja maine alkeemia", kus arhiivinduse kaasprofessor Kurmo Konsa ja mõtteloo kaasprofessor Meelis Friedenthal heidavad pilgu alkeemilisse maailma ja tutvustavad selle värvikust ja kummalisust teistelegi. Vaata järele siit.
Vikerraadio saate "Loetud ja kirjutatud" külalised Tartu Ülikooli germanistika professor ja tõlkija Reet Bender ning ajaloolane ja tõlkija Agur Benno räägivad baltisaksa kirjandusest Eestis: värskelt ilmunud teostest, baltisaksa kirjanduse autoritest jm. Kuula saadet siit.
Vikerraadio saade "Eesti lugu". Põhjasõda. Elu Tallinnas enne linna langemist. Tallinna Linnaarhiivi peaspetsialist ja ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant Triin Kröönström räägib saates, kuidas muutus tallinlaste elu sõja puhkedes. Triin Kröönström: "Sõjaga seoses tuli muidugi kohustusi tohutul hulgal." Kuula saadet siit.
Vikerraadio saade "Eesti lugu". Rootsi kuningas Laiusel. Varauusaja kaasprofessor Marten Seppeli Põhjasõja-teemaline kolmas saade Vikerraadios: "Pärast kuulsusrikast Narva lahingut 1700. aastal valis Rootsi kuningas Karl XII Laiuse oma talvekorteriks." Kuula saadet siit.
18. veebruaril käis arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska külas Aimar Altosaarel ajalehe Postimees taskuhäälingus. Kõige vanemad arheoloogilised märgid Eesti alade asustamisest pärinevad umbes 9000 eKr, pärast jääaja taandumist. Kuidas ja kust Eesti ja naaberalad asustati, millised inimesed siin kiviajal elasid? Kuula saadet siit.
19. veebruaril käis Kaarel Piirimäe Vikerraadio ajaloosaates „Eesti lugu“ rääkimas Lääneriikide survest võõrvägede väljaviimiseks Eestist. "Meie õnneks ei olnud me üksi! Probleem – võõrvägede viibimine iseseisvuse taastanud riikides – oli rahvusvaheliselt oluline." Kuula saadet siit.
23. aprillil Kanal 2-s eetris olnud saates „Eesti edulugu!“ räägitakse seekord Tartu Ülikoolist. Muuhulgas külastatakse Archemy laborit, mille tööd tutvustab Ester Oras. Sõna antakse ka Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimehele Katariina Sofia Pätsile. Saadet saab järele vaadata siit.
Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidususuuringute kolleegiumi populaarteaduslik videote seeria “Ajahammas” viib vaataja rännakule Ida-Virumaale, 800 a tagusesse Kukruse külla. Vaata videote seeriat siit.
Arheoloog Marge Konsa räägib Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" Ukraina arheoloogilistest rikkustest. Teiste seas tutvustab ta ka sellist põnevat muistis nagu Kamjana Mohila. Kuula saadet siit.
Kuku raadio saates "Sihik" räägib Kaarel Piirimäe Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhete 100. aastapäevast ja vastilmunud raamatust. Kuula saadet siit.
Vikerraadio teadussaates "Labor" räägivad zooarheoloog Eve Rannamäe ja linnuökoloog Vallo Tilgar rottidest, kes kadusid mitmeks sajandiks Euroopast ära ja tihastest, kes ei kuule linnamüras kaaslaste ohusignaale. Kuula saadet siit.
Kuidas toitusid meie esivanemad ja mismoodi seda uurida? Selgitusi jagab kaasprofessor Ester Oras, kes tegutseb nii arheoloogia kui ka analüütilise keemia valdkonnas. Saadet juhib Madis Ligi. Kuula saadet siit.
Kaarel Piirimäe tutvustas Terevisioonis uut raamatut „Ameerika sajand. USA ja Eesti suhete sada aastat“. Saatelõiku saab järele vaadata siit.
Anu Rae räägib Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ teemal „Vaimuhaiguste ajalugu Euroopas“, 25. juulil. Kuula saadet siit.
Olev Liivik räägib Vikerraadio saates „Eesti lugu“ ühe sakslase küüditamise loo, 13. augustil. Kuula saadet siit.
Kaarel Piirimäe on külas Vikerraadio saates „Vikerhommik“ ja kõneleb, kuidas hinnata 20. augusti tähtsust Eesti riigi ajaloos, 20. augustil. Kuula saadet siit.
Dokumentaalfilmi „Eesti ja Ameerika sajand: katkematu suhe“ esilinastus 28. juulil. Saates räägivad ka Kaarel Piirimäe ja Eero Medijainen. Vaatele järele siit.
Ragnar Saage rauatalgud Rõuges: „Rõuges nägi saviste meeste raudsete laste sündi“ – videolugu rauatalgute rauasulatusest Ragnar Saage juhtimisel Rõuges, 20. juuli, Lõuna-Eesti Postimees.
Arheoloogia teadur Ragnar Saagel valmis koostöös Jaagup Metsaluga BOP Animatsioonist ja droonilennutaja Silver Orgiga uhke 3D-rekonstruktsioon Vastseliina linnusest. Linnuse taastamiseks kasutati fotogramm-meetriat, droonipilte, digifotosid, Kaur Alttoa linnuseplaane ja Heiki Valgu arheoloogilistelt kaevamistelt kogutud andmeid. Kui tahad teada, kuidas ikkagi Vasteliina linnuse 3D-rekonstruktsioon tehti, siis vaata Youtube'i videot ja kuula Kuku raadio saadet „Digitund“ või saadet "Kukkuv õun". 3D-mudelit saab uurida siit.
Enn Küng käis 17. septembril Vikerraadio saates "Eesti lugu" rääkimas sellest, kuidas Rootsi oma võimu ajal 16. ja 17. sajandil Eesti- ja Liivimaal valitsemist täpsemalt korraldas. Rootsi kuningad valitsesid Läänemere provintse hertsogitena. Kuula saadet siit.
Niguliste muuseum tegi video muuseumi ees toimuvatest kaevamistest. Videos räägib arheoloog Martin Malve, mis ajast matused pärinevad, kuidas paiknevad, mis patoloogiaid esineb ja keda üldse kirikaeda maeti. Vaata videot siit.
Blogis "Vana aja rõivas" on uus videopostitus, kus Riina Rammo räägib Eesti muinasaja lõpu rõivastustest. Vaata videot siit.
Eve Valperi ja Riina Rammo ettekanne: "Killuke Prantsusmaad Tartus: 18. sajandi teise poole kleit Münnichi kabelist". Vaata järele siit.
Martin Malve ettekanne: "Mida räägivad Oa-tänavalt leitud Põhjasõja-aegsete sõjameeste luustikud?". Vaata järele siit.
Doktorant Triin Kröönström räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" Rootsi-aegsest eluolust Tallinnas, nt millised olid linnainimeste kodud? Kuula saadet siit.
Doktorant Triin Kröönström räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" Rootsi-aegsest vaeste hoolekandest. Kuula saadet siit.
Doktorant Triin Kröönström räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" sellest, milline oli arstiabi Rootsi ajal. Kuula saadet siit.
Kuku raadio saates „Välismääraja“ vestlesid gerontokraatiast Kaarel Piirimäe ja südamearst Kai Saks. Kuula saadet siit.
Enn Küng räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" Rootsi aja linnadest. Kui palju oli linnades elanikke, kuidas linnu juhiti? Kuula saadet siit.
Arheoloogia professor ja akadeemik Valter Lang käis Postimehe taskuhäälingus vestlemas ajakirjanik Aimar Altosaarega eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloost. Kuula saadet siit.
Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küng räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" Tallinna ja Narva kaubanduslikust vastasseisust 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil. Kuula saadet siit.
Saates „Ühe maja lugu“ vestlesid Owe Peterselliga anatoomikumi ajaloost arhitektuuriajaloolane Anu Ormisson-Lahe ja meditsiiniajaloolane Anu Rae. Vaata järele siit.
Täiskasvanud õppija nädala raames toimus 20. oktoobril ERMi raamatukogus professor Olaf Mertelsmanni loeng „A Thousand Years of Ukrainian History in 90 Minutes”. Vaata järele siit.
Laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska räägib Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ kiviaegsest pisiplastikast, millest ta kirjutas doktorant Irina Hrustaljovaga ka ajakirjas Horisont. Kuula saadet siit.
Laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska jutustab Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ oma reisist Kambodžas asuvasse Ângkôrisse, mis oli kunagise Khmeeri impeeriumi pealinn. Kuula saadet siit.
Kroonika uustõlkija Jüri Kivimäe räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" kroonika tõlkimisest nii eesti kui ka teistesse keeltesse, aga ka sellest, kuidas Russow ise materjali kogus, kuivõrd saab krooniku juttu uskuda ja teadagi ka Vene küsimusest 16. sajandil ja hiljem. Kuula saadet siit.
Kroonika uustõlkija Jüri Kivimäe räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" miks ei leia kroonikast mitte ühtegi eestikeelset sõna? Mida arvas kroonik eestlastest, venelastest, sakslastest, poolakatest jt rahvastest, kes siinmail Liivimaa sõja ajal elasid või võitlesid? Kuula saadet siit.
Arheoloog Ain Mäesalu räägib saatesarjas "Eesti imelised maamärgid", et kuigi tänapäeval on Soontagana soosaar lage ala, siis muistse vabadusvõitluse ajal oli Soontagana maalinn üks eestlaste olulisemaid kohti ning sõjaliselt kaitsevõimelt ja poliitiliselt tähtsuselt täiesti võrdne Tartu, Otepää või Viljandi linnusega. Vaata järele siit.
L’Oréal-UNESCO Baltic programmi „Naised teaduses“ auhinna raames valmis inspireeriv videoklipp arheokeemik Ester Orasest, milles ta räägib sellest, kuidas tal on õnnestunud oma kaks kirge – arheoloogia ja keemia – ühendada. Samuti puudutab ta teisi olulisi teemasid nagu naiste roll teaduses ning töö ja eraelu tasakaalustamine. Vaata järele siit.
Eesti Isikuloo Keskuse juhataja ja ajaloodoktorant Fred Puss aitas „Pealtnägijas“ lahendada müsteeriumit, mis oli seotud Vello Malbe nimelise inimese identiteediga. Teemat kommenteerib ka meie endine õppejõud Märt Tänava. Vaata järele siit.
Aivar Kriiska räägib YLE TVle, mida uut annab teada iidse DNA uurimine meie esivanemate kohta, kui palju on meil ühist soomlastega? Ta joonistab välja uue põneva teooria. Samuti tutvustab ta uut algavat projekti koostöös geneetikutega. Vaata järele siit.