Läti mõisaid avastamas

Kunstiajaloolased alustasid sel õppeaastal semestrit tavalisest teistmoodi. Nimelt 1.–4. september leidis aset kunstiajaloolaste õppereis Põhja-Lätti. Õppereisi eesmärk oli tutvuda naabrite mõisapärandi ja meie ühise kultuurilooga.  

Image

Sügisesel õppereisil oli mitu ajendit. Esiteks ei ole saladus, et kunstiajaloo professor Juhan Maiste on peagi emeriteerumas ja tema üüratut teadmistepagasit regiooni mõisatest on vaja jagada ka nooremate tudengitega, kel pole veel olnud võimalust sellest osa saada. Teiseks oli see loogiline jätk eelmisel õppeaastal toimunud kursusele “Aadlikultuur ja Balti villa rustica”, mis sütitas paljudes tudengites teema vastu sügavama huvi. Kolmandaks olid teise aasta magistrandid nõus isealgatuslikult suure osa korraldustööst enda kanda võtma, mis võimaldas sel aastal toimuda lausa kahel õppereisil. Peale selle sai mõne aasta eest üks osa Lätimaa mõisatest meie kunstiajaloolaste poolt juba külastatud ja uuritud ning eelmise eduka reisi põhjal oli Põhja-Läti reis justkui loogiline jätk varasemale.  

Õppereisi jääb meelde enda tiheda ja töise programmi poolest. Ööbimispaigast lahkuti varavalges ja enamasti saabuti alles nn magamaminekuajaks. Enamik meie osakonnast on juba mitmendat kord saanud tõestust tõsiasjale, et Tartu kunstiajaloolaste päevase pildimälu maht, olgu selleks siis maalid, skulptuurid või arhitektuur, on kõvasti üle keskmise.  

Image

Programmi kvaliteedi eest vastutasid kõik osalejad, st nii õppejõud kui tudengid. Nimelt sai iga osaleja endale valid meelepärase mõisa, millest valmistati põhjalik referaat ja ettekanne. Esimese aasta tudengid, kellele ülikooli elu on veel väga uus, said lihtsama kuid mitte vähem tähtsa ülesande. Nende tööks jäi teha ettekanded linnadest, milles peatusime.  

Iseenesest mõistetav on välipraktikumi vajalikkus õppetöö seisukohast – mõisaarhitektuuri tundmine, oskus “lugeda” hoonet, võimalus nelja päeva jooksul näha mõisaarhitektuuri arengut läbi erinevate sajandite, loengus õpitud teooria kinnistamine jne. Peale selle on tore tõdeda, et reisi jooksul arenesid ka mitte niivõrd erialased võimed, seda nii 23 inimesele toidu planeerimise ja valmistamise vallas, logistikas kui ka välisreisi korraldamise osas. 

Lisaks mõisatele oli päevadesse lisatud ka Eesti kultuuriloole olulisi paiku. Näiteks külastasime Cēsise Jaani kirikus olevat Johann Köleri altarimaali, arvatavat Liivimaa Henriku viimast puhkepaika, Johann Wilhelm Krause mälestustes esinevaid paiku ja ka kõrtsihoonet, milles Kristjan Jaak Peterson kirjutas ühe enda luuletustest.  

Ainulaadseks tegi reisi ka see, et korraldusmeeskond võttis ühendust mitmete eravalduses olevate mõisate omanikega, kes olid nõus meile enda uksed avama.  

Järgmiste õppereisideni! 

Saara Sion