Maarja Olli doktoritöö kaitsmine 5. detsembril

5. detsembril kell 16.15 kaitseb Maarja Olli ajaloo ja arheoloogia instituudi ruumis Jakobi 2-224 doktoritööd "From Individuality to Regionality in the Distribution Area of Tarand Cemeteries in the Roman Iron Age" ("Individuaalsusest regionaalsuseni tarandkalmete levikualas rooma rauaajal") filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks arheoloogias. Doktoritöö juhendajad on professor Valter Lang ja PhD Heiki Valk, oponendiks dr hab. Anna Bitner-Wróblewska (State Archaeological Museum in Warsaw).  

Doktoritöö „Individuaalsusest regionaalsuseni tarandkalmete levikualas rooma rauaajal“ uurib tarandkalmetesse matnud inimeste kuuluvuse väljendust individuaalsel, kogukondlikul ja regionaalsel tasandil. Tarandkalmed olid kividest ehitatud monumentaalsed kogukondlikud matmispaigad, kus luud ja esemed on segatud ning fragmentaarsed ja seetõttu on üksikmatuste eristamine keerukas. Neid kalmeid kasutati umbes esimesel neljal sajandil pKr (rooma rauaaeg). Individuaalseid jooni sai eristada üksikute luupesade põhjal. Nende olemasolu viitab tõenäoliselt individuaalsetele etappidele surnu matmisel läbiviidud rituaalides, mille abil eristati neid sellel hetkel teistest kalmesse maetutest. Tarandkalmetes võib näha ka erinevusi kogukonna liikmete vahel. Monumentaalsetesse kalmetesse mitmeetapiliste ja aeganõudvate matuserituaalide käigus ning sageli uhkete panustega maetud kuulusid ilmselt ühiskonna eliiti. Viimsi I tarandkalmes ilmnes seos meessoost indiviidide ja ambsõlgede vahel, mis võib viidata, et mõnede sotsiaalsete rühmade esindajad kandsid grupiomaseid ehteid. Luud ja esemed paiknesid kalmetes teatud aladel – kõigel oli kalmes oma kindel koht ning samu matmistraditsioone järgiti sajandeid. Matmine tarandkalmetesse oli tõenäoliselt osa kogukonna kollektiivsest identiteedist. Regionaalsel tasandil ilmnes, et osades piirkondades eelistati kindlaid ehteid, millega võidi väljendada oma piirkonna ühtekuuluvust ja identiteeti. Samas polnud see tõenäoliselt ehete kandmise esmane ülesanne ja neil esemetel oli ka teisi tähendusi, mis ilmnesid vastavates sotsiaalsetes situatsioonides. Kohalikku kultuuri mõjutasid suuresti kaugsidemed lõunapoolsete aladega, eriti Läänemere ida- ja kagurannikuga. Kolmandal sajandil loodi kontaktid ka idapoolse Euroopa emailimiskeskustega. Omaks võeti vaid valitud uued ehtevormid, millest loodi lokaalseid erimeid ja mis arenesid edasi juba kohalikus kontekstis.

http://dspace.ut.ee/handle/10062/66571