Skip to main content
Foto:
Tartu Ülikool

Mida peaks teadma  arhiivindusest Tartu ülikoolis?

Teksti autor: Aigi Rahi-Tamm

Arhiivinduse rollist ülikoolis ja ühiskonnas

Arhiiv on osa riigist, mis kogub ja säilitab ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivat teavet ning tagab selle kasutamise. Arhiivindust on Tartu ülikoolis õpetatud 1930. aastast. Arhiivinduse alane õpe on üles ehitatud nii uurija- kui rakenduslikuma kutsekoolituse vormis neile, kelle edasine töö saab olema seotud mälu- ja teabeasutustega. Paljud Rahvusarhiivi ja muuseumite töötajad on saanud oma hariduse Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudist. Tööandjatelt saadud tagasisides väärtustatakse tugeval laiapõhjalisel ajalooalasel baasharidusel põhinevate teadmiste olulisust, millele annavad vajaliku toe arhiivinduse osakonnas õpetatavad oskused. Seda õpet on toetamas ka pikaajalised koostöötraditsioonid Rahvusarhiiviga. Samuti on õppetöösse kaasatud erinevate muuseumite ning mäluasutuste (Tartu Ülikooli muuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tartu linnamuuseum jt) eksperdid, mis võimaldab arvestada infoajastule omaste kiirete arengutega. Väga heal tasemel on Kurmo Konsa poolt välja töötatud kultuuriväärtuste säilitamise ning pärandi tekke- ja haldamise protsesside analüüsiga tegelev valdkond.

Õppetöö sisu

Keskse osa arhiivinduse osakonna õppest moodustavad kursused Eesti aja¬loo allikatest, mille raames antakse teadmisi ja praktilisi oskusi tööks erinevate allikmaterjalidega, ajaloo alase teabe leidmiseks ja kasutamiseks. Paljud Eesti ajaloo allikad on laiali teiste maade arhiivides (Venemaal, Lätis, Rootsis jm), nendes õpetab orienteeruma emeriitprofessori Aadu Musta Estica kursus. 

Käimasolevad projektid ja uurimisteemad

Arhiiviallikate “kõnetamisega”, milles põimub nii õppe- kui teadustöö,  tegelevad ka mitmed projektid. 2019 käivitati ajaloolaste, keeleteadlaste ja Rahvusarhiivi koostöös ühisloomeprojekt Eesti 19. sajandi vallakohtuprotokollide analüüsiks. Ühisloome käigus sisestatakse vabatahtlike poolt tuhandeid protokolle, mis peegeldab nii tollase talurahva eluolu (majanduslikku seisundit, elukorralduse häireid, üleastumisi, mentaliteeti jm) kui eesti kirjakeele kujunemise protsessi. Veebipõhine väljund pakub uudseid kasutusvõimalusi selle rikkaliku allikmaterjali mitmekesisemaks uurimiseks. 

Professor Aigi Rahi-Tamm uurimused keskenduvad riigi/võimu ja isiku vahelistele suhetele ning eriilmelistele tegutsemise strateegiatele, seda eriti kriitilistest situatsioonidest tingitud oludes. Hetkel on koostöös Eesti ajaloo osakonnaga teoksil eestlaste individuaalseid ning kollektiivseid sõjakogemusi 20. sajandi sõdades ja nende järel analüüsiv projekt. Samuti jätkub ühiskonna sotsiaalse kontrolli mehhanisme (surmanuhtlusest premeerimise ja tunnustamiseni) käsitlevate teemade uurimine, millega haakuvad ka kaasprofessor Olev Liiviku 19.-20. sajandi poliitilisele ning sotsiaalajaloole (eriti rahvussuhetele) ja lektor Janet Laidla sooajaloolised uurimused.

Erialaste teadmiste ja oskuste tasakaalustatud õpe koostöös teiste instituudi osakondade ja erialadega nagu ka eripalgeliste arhiivi- ja muuseumikogude mitmekülgne kasutamine, rikastab  õppe- ja teadustööd ning pakub põnevaid ekskursse läbi ajaloo. 


 

#kooliõpilasele
Ajaloo õpik

Ilmus ajaloo õpik 9. klassile

Jaga
10.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine
Tühi kott ei seisa püsti

Mis kutsub tudengeid arhiivindust õppima?

Jaga
23.02.2022
#kooliõpilasele #koostöö
Koostöö

Koolidele

Jaga
30.09.2021