Autor:
Fotol ajakiri Pilt ja Sõna, aastakäik 1955.

Miks õppida uusimat aega?

Grete Silem ja Marian Laur 

Ülikooli õppima tulles tuleb üsna pea langetada valik ühe peaeriala kasuks. Miks valida just uusim aeg?

Igal ajaperioodil on omad võlud ja uusima aja juures paelub enim isiklik kontakt uuritava ajaga. See on ka üks põhjus, miks meie otsustasime tulla ajalugu õppima ja uusimale ajale keskenduda. Võrreldes teiste ajalooperioodidega on lähiajalugu meile ajaliselt kõige lähemal ja seega puudutab meid kõige rohkem ning otsesemalt. Samuti on igaühe vanemal või vanavanemal meenutada mõni lugu just selle kohta, mida ülikoolis ühes või teises aines parasjagu käsitletakse. Niiviisi saab õpitud teadmisi võrrelda mälestuste ja kogemuslugudega, mis omakorda avab uue perspektiivi nii konkreetsele perioodile kui ka üldiselt ajalookäsitlusele.

Uusima ajaloo uurimise üheks kindlaks plussiks kui ka miinuseks on allikate rohkus. Allikate olemasolu on muidugi hea, kuid kuna andmeid, mida uurida, ja meetodeid, kuidas uurida, on väga palju, siis see on asjaolu, mis pakubki väljakutseid. Orienteerumine sellises andmekuhjas on oskus, mida ülikoolis tundma õpitakse. Samuti on õpingute käigus võimalik arhiivides ja muuseumis praktikal käia. Iseseisev töö allikate ja museaalidega muudab ajaloo käegakatsutavaks ning muudab ajaloo ja selle õppimise nii eriliseks. 

Õppinud nüüd pea kolm aastat ajalugu ja keskendunud eelkõige eelmisele sajandile, on ka meie arusaam maailmast ja poliitikast muutunud. Seepärast on uusimat aega oluline õppida, kuna see aitab meil praegu toimuvatest sündmustest aru saada. Tänapäeva maailma saab mõista ning mõtestada läbi lähiajaloo sündmuste ja välja selgitada, miks on läinud nii. Aktuaalsed teemad või probleemid on muutunud arusaadavamateks. Ajaloo õppimine suurendab huvi päevapoliitika ja muude oluliste teemade vastu. Ja mis oleks parem, kui uudishimulik ja tähtsate teemadega kursis olev ühiskonnaliige. Meie maailmas on tähtis aru saada oma minevikust ning vigadest õppida. Niiviisi ajalugu õppides leiad ka inimesed, kellel on sinuga sarnane maailmavaade ning sarnased mõtted ja ideed ning kellega saad oma huvi ajaloo vastu jagada. 

Uusima aja osakonnas on väga toredad õppejõud, kes tunnevad põhjalikult oma valdkonda ja oskavad välja tuua olulisi uurimisteemasid, mis kattuvad sinu enda huvidega ning mida on vaja uurida. Järgnevalt toomegi välja mõne tudengi uurimisteemad.

 

Image
Kui sa tahad sõita Egiptusse…

Grete Silem: Minu lõputöö uurimisteemaks on Kolmanda Maailma kuvand lasteajakirjas Täheke nõukogude perioodil. Hoiakud ja arusaamad kujunevad suures osas juba lapse- ja noorukieas ning need saadavad inimest kogu tema elu. Mind on pikalt huvitanud kuvanditeema, mistõttu tundus loogiline kirjutada sellest ka oma lõputöö. Nõukogude ajal pulbitsesid meediaväljaanded propagandast, mistõttu tundus mulle huvitav, kuidas on see esindatud lasteajakirjas. 

 

Image
Fotol ajakiri Pilt ja Sõna

Marian Laur: Minu uurimisteemaks on naiste kuvand ajakirjas Pilt ja Sõna. Kuna minu soov oli siduda oma uurimus kuidagi ka fotograafiaga, siis koos juhendajatega avastasime, et nõukogude pildiajakiri Pilt ja Sõna on ajaloolisest perspektiivist uurimata. Lisaks on mind bakalaureuseaastatel huvitanud naisajaloo teemad ja niiviisi saingi need kaks ühendada. Uuritav teema on minu meelest oluline, kuna tegemist on propagandistliku ajakirjaga ning ka tänapäeval on meedial suur mõju meie kuvandite ja stereotüüpide kujunemisel.

 

Image
"Peeter Langovits, ""L. Kutšma ja M. Laar kirjutavad alla Ukraina-Eesti koostööleppele

Fiona Jõesuu: Oma bakalaureusetöös uurin Eesti ja Ukraina suhteid aastatel 1991–1996. Teema aitas leida suuresti mu juhendaja, kellele rääkisin, mis mind huvitab ja mis valdkonda võiks uurimus jääda. Seda ajajärku peetakse uue aja alguseks: Nõukogude Liit varises kokku ja endised liiduvabariigid iseseisvusid. Ühtlasi on tegemist perioodiga, mil nii Eesti kui Ukraina asusid ülesehitama riiki. Rahvusvahelises plaanis on oluline, et loodav/taastatav riik oleks hästifunktsioneeriv ja toimiv. See on ka üks põhjustest, miks soovisin just seda perioodi uurida.

 

Image
Ernst Jaakson ""Eestile"". Pildil on New Yorgi Peakonsulaadi koosseis.

Mihkel-Johannes Kangro: Eesti Vabariigi New Yorgi Peakonsulaat suutis järjepidevalt tegutseda 1940 – 1991, olgugi et kodumaa oli okupeeritud. Ma uurin, kuidas see oli võimalik ja mis probleemidega tuli Peakonsulaadil kokku puutuda. Minu töö keskseks küsimuseks on, kuidas suudeti konsulaati elus hoida, olgugi et sisuliselt puudus rahastus ja ka vastav diplomaatiline teenistusaste.

 

Mikrokraadiprogramm

Huvilised on oodatud uuenduskuuri läbinud mikrokraadiprogrammi „Muuseumid ja tulevikupärand“

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Algab kandideerimine vastloodud humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale