Kas kunstiajalugu on asjade ja faktide ajalugu, mis korjab pelgalt kokku mineviku märke, või peitub temas Lääne kultuurilise ühiskeele salakood? Kas siinne maa on selles mängus olnud vaid kaasalonkija või võrdväärne partner? Loengus käsitletakse kunsti ja kunstiajaloo suuri sõlmküsimusi alates uue mõtteviisi algusest Kreekas, teaduseks kujunemisest valgustussajandil ja selle pinnalt rahvuslike kunstiajalugude tekkimisest. Loengu keskpunktis on pildi ja sõna kui kahe erineva meedia kultuuriline ja ajalooline roll Euroopa ühiskultuuri kujunemisel renessansist valgustusajastun, Herderist Goetheni, Balti ja Eesti ärkamisajani.