Tõnu Tannberg: juhtide väljavahetamisest nõukogudeaegses Eestis

Akadeemik ja Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg räägib Õhtulehes, mil viisil nõukogude ajal Eestis juhtide väljavahetamine käis.

Tannberg selgitab, kuidas liiduvabariigi võimustruktuur jagunes kolmeks: poliitilist võimu teostas kommunistlik partei, täidesaatvat võimu liiduvabariigi valitsus ja seadusandlikku võimu ülemnõukogu. Kõige olulisem roll oli poliitilisel ehk parteilisel võimul. Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP KK) esimese sekretäri magusat kohta himustasid paljud. Selle kohaga olid seotud nii vandenõud, intriigid kui ka pealekaebamine.

Pärast 1940. aasta juunipööret ametisse saanud ja juba 1941. aasta sügisel sakslaste kätte vangi langenud Karl Säre asemel asus 1944. aasta sügisel tööle Nikolai Karotamm, kes oli ametis viis ja pool aastat. Karotamm võeti esimese sekretäri postilt maha pärast 1950. aasta kompartei märtsipleenumit. „Mahavõtmise taga oli selgelt kohalik võimuvõitlus, kus vähetähtis ei olnud Johannes Käbini roll,“ räägib Tannberg. Johannes Käbin pidas esimese sekretäri ametis vastu tavatult pika aja: 28 aastat. 1978. vahetati Käbin 55aastase Karl Vaino vastu välja. 1988. aastal sunniti viimane ametipostilt siiski lahkuma ja esimeseks sekretäriks sai hoopiski Vaino väljas. Miks Vaino Väljas, kelle omal ajal Käbin oma mantipärijaks oli valinud, nüüd Nicaraguast tagasi kutsuti?

Tõnu Tannberg toob põhjalikus Õhtulehe artiklis välja, missugune oli nende juhtide meelsus ja mis neile saatuslikuks sai.  Artiklist saab ka teada, mis oli see üks hea tegu, mille muidu moskvameelne Karl Vaino ametist vabastamise päeval tegi.