Anu Rae huvialaks on meditsiiniajalugu laiemalt ja psühhiaatriaajalugu kitsamalt. Huvitav on jälgida, kuidas arusaam sellest, mida peetakse „haiguseks“ ja „terviseks“, sõltuvad regioonist, ajastust ja indiviidist ega ole universaalselt defineeritud. Vastusena nendele mõistetele võib muutuda enesekuvand ja teiste suhtumine, nt. võimalik sotisaalabi ja kaastunne.
"Sellise doktoritööteema valisin seepärast, et mulle on vaimne tervis ja sellega seotu alati huvi pakkunud. Antud teemat siin regioonis on vaid põgusalt uuritud ning on põnev teada saada, kuidas üleeuroopalised protsessid ja arusaamad meie piirkonnas kajastusid ning kuidas toimus vaimuhaigeteks peetavate inimeste institutsionaliseerimise protsess."
Ajaloo bakalaureuseõppe olen läbinud siinsamas Tartu Ülikoolis ja meditsiiniajaloo magistrantuuri Newcastle’i Ülikoolis Suurbritannias.
2021/22 õppeaasta kevadel loeb ta esmakordselt kursust „Vaimuhaiguste ajalugu Euroopas“
Loengud käsitlevad ebakohase käitumise ja mõtlemise meditsiinilist, vähemal määral kultuurilist, tõlgendamist. Alustades Euroopa meditsiinitraditsioonile aluse pannud Antiik-Kreeka meditsiinist 4. sajandil eKr ja lõpetades deinstitutsionaliseerimisest põhjustatud probleemidega 1970. aastatel, on võimalik näha kuidas meditsiin ei ole vaakumis, vaid suhestub tihendalt ühiskonnas toimuvaga. Lisaks tulevad eraldi teemablokid naistest, enesetappudest ja tänapäeva meditsiinifilosoofilistest käsitlusest. Kuni varauusajani keskenduvad loengud Lääne-Euroopale, 19. ja 20. sajandi käsitlustes on rohkem paralleele ka Eesti aladel toimuvast.
Foto: Anu Rae erakogu