12. septembril kell 16.15 kaitseb Viktors Dāboliņš ajaloo erialal doktoritööd „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“ („Riia killingi tõus (1581–1621)“).
Juhendaja:
kaasprofessor Enn Küng, Tartu Ülikool
vanemteadur Ivar Leimus, Tallinna Ülikool
Oponendid:
professor dr Jürgen Heyde, Leipzigi Ülikool (Saksamaa)
dr Borys Paszkiewicz, Wrocławi Ülikool (Poola)
Kokkuvõte
Doktoritöö on esmakordne katse käsitleda süstemaatiliselt Riia killingi erakordselt jõulist esiletõusu Poola-Leedu rahaturul aastatel 1582–1621. Seda teemat uuris nelja aastakümne eest Poola numismaatik Andrzej Mikołajczyk Poola mündiaarete põhjal, laiendades analüüsi geograafilist ulatust ka Leedu ja Ukraina mündiaaretele. Vaadeldes killingi jõudsa leviku dünaamikat ja mahtu ajaloolisel Poola-Leedu territooriumil, täiendab käesolev töö uurimisvaldkonda aardeleidude andmetega Läti ja Eesti aladelt, mis aastatel 1561–1629 moodustasid Liivimaa hertsogkonna, kus Riia rahapajal oli müntimise ainuõigus. Lisaks sellele esitatakse doktoritöös Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseumi killingikogu ja Riia rahapaja erakordselt hästi säilinud arhiivi analüüsil põhinevaid peamised uurimistulemused. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed põhinäitajad – müntimismahud, mündialused, müntimistulu, hõbeda- ja vasekulu – on süstematiseeritud ja esitatud aegridadena, mida on võrdlevalt analüüsitud Poola-Leedu riigi, Liivimaa hertsogkonna rahaajaloo ja rahapaja enda ajaloo kontekstis. Seega käsitleb doktoritöö nn Poola aja rahaajalugu ka üldisemalt. Arvestuslike müntimismahtude ja mündiaardeandmete andmete analüüs lubab järeldada, et vaatlusalusel perioodil löödi üle 300 miljonit killingit ja lausa pool toodangust võis mitmes laines jõuda väljapoole Liivimaa hertsogkonna piire. Ühises rahapiirkonnas ringlesid kohalikud mündid piiranguteta; Riia killingi edu selgitab selle suhteline odavus, peenraha nappus Poola-Leedu rahaturul ja killingite vermimise lõpuaastatel ka suurenevad spekuleerimise väljavaated.