Baltic Journal of Art History erinumber on pühendatud emeriitprofessor Maistele
2022. aastal emeriteerus pikaaegne Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonna juhataja ja professor Juhan Maiste, kes ühtlasi tähistas siis ka oma 70 aasta juubelit. Eelneva taustal soovisid nii tema kolleegid, sõbrad kui ka endised ja praegused õpilased avaldada austust Maistele ning tema jäägitule pühendumusele kunstiajaloole. 30. septembril 2022 toimus TÜ muuseumi valges saalis konverents „Mälumaastikud. Juhan Maiste 70“, mille meenutuseks on ilmunud Baltic Journal of Art History erinumber (25/2023).
Ajakiri koondab valiku konverentsil esinenud kõnelejate tekstidest, kelle kõikide peamised uurimisvaldkonnad on seotud ka emeriitprofessor Maiste loomingu ja teadustöö olulisemate teemadega: muinsuskaitse ja restaureerimine, mõisa- ja linnaarhitektuur, pargid ja maastikuarhitektuur.
Avaartikli „Dating the Newly Discovered Ceiling Painting in the House of Estland’s Nobility in Tallinn. From Archival Research to Dendrochronology“ autorid on professor Hilkka Hiiop (EKA), emeriitdotsent Alar Läänelaid (TÜ) ja doktor Hannes Vinnal (EKA ja TÜ). 2022. aastal tuli Eestimaa rüütelkonna hoone renoveerimise käigus päevavalgele sensatsiooniline leid – ühe esimese korruse toa laest avastati figuraalne plafoonmaal lõuendil. Sedatüüpi teoseid on Eestis säilinud üksikud. Artikkel annab ülevaate leitud avastusest ja selle restaureerimisprotsessist.
Doktor Nele Nutt on emeriitprofessor Maiste pikaaegne õpilane ja kolleeg maastikuarhitektuuri alal ning tema artikkel „The Renaissance Garden and Its Contradictions“ käsitleb renessanssaedade vastuolulist olemust nii vormis kui sisus. Londonis resideeruv doktor Roger Bowdleri artikkel „Romanticism and Remembering“ käsitleb ühte konkreetset paika – Stoke Pogesi (Buckinghamshire), mis oli inspiratsiooniks luuletaja Thomas Gray kuulsale poeemile „Külasurnuaial kirjutatud eleegia“ (1751). Autor ise on sõnanud: „Artikli teema osas oli mulle antud vabad käed. Otsustasin arutleda, kuhu ma professor Maiste viiksin, kui ta peaks Inglismaad külastama. See pidi olema koht, mis ühendaks maastiku ja kultuuri /---/ ja milles oli tunda melanhoolsust. Mul ei kulunud kaua aega, et tuvastada just selline koht.“
Läti kunstiajaloolane ja endine Läti Teaduste Akadeemia president professor Ojārs Spārītise artikkel „The World of Vastseliina Estate in 1913: Reinhold Karl von Liphardt as a Photographer“ sai alguse juhuslikult leiust – fotoalbumist, mida uurides sai selgeks, et tegemist on Eesti kultuuriloo seisukohast põneva ja olulise materjaliga. Fotode autorlus on omistatud Reinhold Karl von Liphardtile (1864–1940), kes oli Raadi, Vastseliina ja mitmete teiste valduste omanik. Kõnealuses albumis esitatud fotod pärinevad aastatest 1912–1914 ning annavad ülevaate toonasest Vastseliina ümbruskonnast ja inimestest. Artikli autor on võrrelnud albumit päevaraamatuga, mis annab kronoloogilise ülevaate R. K. von Liphardti jalutuskäikudest ja teda lummanud vaadetest.
Soome arhitekt ja emeriitprofessor Kaisa Broner-Baueri linnaruumi käsitlevate uurimuste fookus on liikunud viimastel aastatel selgelt ja tugevalt Jaapani urbanistliku arhitektuuri analüüsimisele. Artiklis „Urban Space and Cultural Archetypes: A View on the Japanese City“ esitab ta oma teooria linnaruumis kajastuvate kultuurilistest arhetüüpidest ja illustreerib oma lähenemist Jaapani linnadega.
Ajakirja lõpusosas on publitseeritud kunstiajaloo nooremlektor Anu Ormisson-Lahe juhtumianalüüs „An Unfulfilled Dream: The Tartu City and University Church Designed by Johann Wilhelm Krause“, mis ühest küljest toob lugejani ülikooliarhitekt Johann Wilhelm Krause suurejoonelised plaanid rajada Tartusse linna- ja ülikoolikirik ning teisest küljest aitab mõista, kui palju on ajaloos roll juhusel. Kujutlusvõime abil saame visualiseerida, milline oleks olnud Tartu kesklinn, kui Krause unistused oleksid täitunud.
Lõpetuseks on lühendatul kujul avaldatud muinsuskaitsja ja emeriitprofessor Lilian Hansari (EKA) kõne „On the Development of Heritage Science in Estonia“, mille ta esitas sügisesel konverentsil. Kasutades tema enese sõnu, siis kokkuvõtteks võib öelda: „Juhan Maistel on hindamatu roll terve uue põlvkonna muinsuskaitsjate koolitamisel – usun, et seda võib pea kogu siinne auditoorium, kelle õpetaja Juhan on olnud, kinnitada.“
Viimast mõtet võib julgelt laiendada kogu kunstiajaloole laiemalt, mille tähe all emeriitprofessor Juhan Maiste on umbkaudu poole sajandi jagu töötanud, kirjutanud ja õpetanud.
Ajakirja on võimalik osta kunstiajaloo osakonnast ja veebiversiooniga saab tutvuda siin.
