Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küng sai riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste alal

Täna kinnitas valitsus riigi teaduspreemiate laureaadid. Aastapreemia eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadutööde eest pälvis humanitaarteaduste valdkonnas Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küng.

Image

Enn Küngi tööde tsükli teemaks on „Tallinna ja Stockholmi keskvõimude poliitilised, sõjalised, õiguslikud ning majanduslikud suhted 16. sajandi teisest poolest kuni 17. sajandi alguseni“.

Postimehest võib lugeda, et Enn Küng vaatleb "oma töös Läänemere-äärsete riikide ajalugu tervikliku süsteemina, lisades poliitiliste olude, sõjanduse ja kaubanduse analüüsile laiema õigusliku ja institutsionaalse raamistiku. Fookuses on vanadele vabadustele tuginenud hansalinna ja omas ajas moodsa Rootsi militaarriigi huvide ja arusaamade lahknemine hõlmatud ajajärgul".

Uurisime Enn Küngilt, mida ajaloolase, uurija jaoks selline tunnustus tähendab. Loe tema inspireerivat mõtisklust sellest, kuidas ta ise tehtud tööle tagasi vaatab:

„Muidugi on hea meel, kui sind pärjatakse riikliku teaduspreemiaga. Sõna otseses mõttes ei ole ma selle nimel töötanud, vaid olen varsti juba 40 aastat vaikselt oma vagu kündnud, alates aastast 1985, kui ma esimest korda arhiivi uksest sisse astusin. Minu uurimistöö tugineb arhiiviallikatele. Olen väga tänulik neile kaugete aegade bürokraatidele, kes on endast maha jätnud ühelt poolt hindamatu, teiselt poolt hoomamatu kirjaliku pärandi. Seda lugeda on põnev, isegi mõnus, pole kartust tüdineda. Ma ei ole kordagi kahetsenud, et minust sai arhiiviallikaid uuriv ajaloolane. Kõnealune teaduspreemia antakse viimaste aastate tööde eest. Minu selle aja kaalukaim uurimus on 2022. aastal ilmunud monograafia „Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes 1561–1632“. Sellegi sünd on tihedalt seotud vanade kaltsupaberile kirjutatud mäludokumentidega, mis on hoiul Tallinna, Tartu ja Stockholmi arhiivides. Mõte sel teemal ulatuslikum uurimus kokku panna tekkis mul umbes kuus aastat tagasi. Juba mõnda aega on mind vaevanud üks küsimus. Nimelt heitsid Rootsi kuningad sisuliselt sellest hetkest alates, kui meie maa läks Rootsi riigi koosseisu (1561), kohalikele seisustele ette, et kuningavõimul tuleb siinseid alasid ülal pidada ja kulutada selleks suuri summasid. Tallinna linnaarhiivi 16.–17. sajandi materjale lugedes hakkasid silma kõikvõimalikud nõudmised, mida kroon linnale esitas: anda riigile rahalisi vahendeid, saata mehi sõjaväljale, majutada sõdureid ja neid veel ka toita. Arusaadavalt tekkis huvi, kuidas suhestusid riigi etteheited ja nõudmised Tallinna panusega Rootsi sõja- ja valitsemiskuludesse. Ei hakka seda teemat siin lähemalt avama – kel huvi, saab sellest ja muustki lugeda osutatud raamatust. Minul jääb üle veel vaid tänada inimesi, kes mind on teadusteel saatnud, ja eksperte, kes pidasid mind selle prestiižse preemia vääriliseks.“

Teiste laureaatide kohta saab lugeda näiteks Postimehest või Eesti Teaduste Akadeemia lehelt.

Ülevaate riigi teaduspreemia saanud kõigist Tartu Ülikooli teadlastest leiab siit.

Enn Küngi teadustöö kohta saab lugeda ka ETISest.