Selgunud on ajalookirjanduse aastapreemia nominendid

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia on 1995. aastast välja antav preemia, mille eesmärk on tunnustada parimate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajaloo-alaseid originaalkäsitlusi, nii monograafiaid, kollektiivseid monograafiaid kui ka kogumikke, samuti allikapublikatsioone. Seekord esitati kandidaadiks 20 eestikeelset ajalooalast teost.

Ekspertkomisjoni, kes aastapreemia määravad, kuuluvad sel aastal Mati Laur (esimees), Helen Rohtmets-Aasa, Olev Liivik ja Kaarel Vanamölder. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas. 2024. aasta ajalookirjanduse aastapreemia üleandmine toimub Tartus, kuupäev on täpsustamisel.

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Eesti Mälu Instituut, Eesti Sõjamuuseum — kindral Laidoneri muuseum, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

2024. aasta parima ajalooraamatu konkurssi korraldab Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut.

2024. aasta ajalookirjanduse aastapreemia nominendid:
1. Toomas Anepaio. Kaarel Parts: Oberbauer, pangahärra, riigikohtunik. [Tallinn]: Riigikohus, 2024
2. Küllo Arjakas. Riigivanem Juhan Kukk. (Riigivanemad.) Tartu: Rahvusarhiiv, 2024
3. Malle Ermel. Tartu Ülikooli raamatukogu 220. [Tartu]: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024
4. Aarne Ermus, Urmas Salo. Laidoner. Ohvitser ja juht. (Eesti sõjaline mõte 1920–1940 = EMA occasional papers, 21.) [Tartu]: Maurus Kirjastus OÜ, [2024]
5. Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum. Koostaja ja toimetaja Anders Härm. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kumu, 2024
6. Vana Tallinn 33 (37). Toimetanud Tiina Kala, Lea Kõiv. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 2024
7. Ülo Sooster. Koostanud ja toimetanud Liisa Kaljula, Elnara Taidre. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2024
8. Kalev Kukk. Otto Strandman. Elulugu ja elu lugu. (Riigivanemad.) Tartu: Rahvusarhiiv, 2024
9. Mart Kuldkepp. Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd. Tallinn: Varrak, 2024
10. Margus Laidre. Ars moriendi — ars amatoria. Kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas. [Tallinn]: Argo, [2024]
11. Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020. Koostajad Epp Lankots, Triin Ojari. (Eesti linnaehituse ajalugu, 2.) [Tallinn], Eesti Kunstiakadeemia, [2024]
12. Pildikeel kirjakultuuris = The language of images in literary culture. Koostanud Piret Lotman. [Raamat ja aeg, 7.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2024
13. Mihkel Mäesalu, Madis Maasing, Ain Mäesalu, Anti Selart, Heiki Valk, Aldur Vunk. Tartu piiskopkond, 1224–1558. Kõige võimsam territoorium. (Võimukeskused, 2.) Tallinn: Eostre Publications, 2024
14. Inna Põltsam-Jürjo. Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm = The worlds of Conrad Dellingshusen in quill and ink. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 2024
15. Üllar Peterson, Helen Geršman. Jalutuskäik maailma äärealadele. Eesti ja selle naabrid al-Idrīsī «Rogeri raamatus». [Tallinn]: Postimehe Kirjastus, [2024]
16. Anna Rinaldo. Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest. [Tallinn]: Eesti Tervisemuuseum, 2024
17. Ene Selart. Eesti ja Jaapan: suhted 19. sajandist 21. sajandi alguseni = エストニアと日本: 19世紀から21世紀はじめまでの関係 = Estonia and Japan: Relations from the 19th century to the early 21st century. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024
18. Põgenemine Eestist Rootsi Teise maailmasõja ajal. Koostaja Hiljar Tammela. (Eesti Mälu Instituudi toimetised, 4.) [Tartu]: Tartu Ülikooli Kirjastus, [2024]
19. Tõnu Tannberg. Ajalugu ei ole kunagi liiga palju. (Eesti mõttelugu, 178.) Tartu: Ilmamaa, 2024
20. Enn Tarvel. Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil. Tallinn: Varrak, 2024

Rahvusarhiivi lehelt leiad varasemalt parimaks tunnistatud teosed.