Ilmus arheoloogia kõrgkooliõpik „Materjalid arheoloogias“

Ilmunud on kõrgkooliõpik „Materjalid arheoloogias“, mis sobib teejuhiks nii üliõpilastele kui ka kõigile teistele, keda paeluvad minevikust jäänud käegakatsutavad allikad. Praegu saab raamatut lugeda digikujul.

Õpiku ülesehitus ei lähtu arheoloogias tavapärasest perioodipõhisest jaotusest, vaid hoopis eri materjalidest – kivist, keraamikast, klaasist, metallidest, puidust, tekstiilidest, nahast, luudest ja taimejäänustest. Kirjeldatud on materjalide omadusi ja eripärasid ning uuritakse, kuidas eri materjale ja nendest tehtud esemeid uurida.

Raamatu sissejuhatavas peatükis antakse üldine taust arheoloogilise ainese uurimisele. Sellele järgnevad peatükid on materjalide põhiolemuse järgi jaotatud nelja rühma: mineraalsed materjalid (kivi, keraamika ja klaas), metallid (raud ja värvilised metallid), orgaanilised materjalid (puit, tekstiil, nahk ja luu) ning ökofaktid (inim- ja loomaluud ning taimejäänused). Mitme peatüki juures on lingid õppevideotele, kus tutvustatakse minevikuvõtteid või seda, kuidas arheoloog uurimistööd teeb. Õpiku lõpust leiab põhjaliku oskussõnastiku. Kuigi õpik on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli arheoloogia õppeaine „Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse“ lisamaterjaliks, leiab selle loodetavasti üles palju laiem lugejaskond, kes tunneb huvi mineviku, arheoloogiliste esemete ja nende uurimise vastu. 

Õpiku autorite hulgas on oma ala hästi tundvad arheoloogid Tartust ja Tallinnast: Arvi Haak, Kristiina Johanson, Tõnno Jonuks, Mauri Kiudsoo, Heidi Luik, Lembi Lõugas, Priit Lätti, Martin Malve, Riina Rammo, Eve Rannamäe, Monika Reppo, Ragnar Saage, Krista Sarv, Ülle Tamla, Andres Tvauri ja Linda Vilumets. Õpiku koostaja on Kristiina Johanson ja toimetaja Riina Rammo. Raamatu on keeletoimetanud Hille Saluäär, kujundanud ja küljendanud Jaana Ratas.

Õpikuga „Materjalid arheoloogias“ saab tutvuda DSpace'is.

Image