Arhiivinduse osakond taastas tudengite õppekäigu Riia arhiividesse ja raamatukogudesse

Kevadsemestri esimestel päevadel taastas arhiivinduse osakond tudengite õppekäigu Riiga, et tutvuda sealsete arhiivide ja raamatukogudega. Osalejateks olid nii arhiivinduse kui ka Eesti ajaloo tudengid ja õppejõud. Varasematel aastatel on lisaks Riiale külastatud ka Stockholmi ja Peterburi arhiive. Nüüd sai see traditsioon instituudi ja uurimisprojektide toel taas ellu kutsutud.

Image

Pärast varahommikusest äratusest toibumist ja virgutavat kohvipausi tegi kaasprofessor Olev Liivik sissejuhatuse Liivimaa ajaloo olulisematest institutsioonidest, mille materjalid asuvad suuresti Riias. Üheskoos kuulati üliõpilaste eeltöid Läti arhiivides leiduva kohta ning jagati kogemusi varasematest arhiivireisidest ja -leidudest.

Image

Esimesel päeval külastasime Läti Rahvusarhiivi kahte allarhiivi – Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi. Sealsed töötajad andsid ülevaate arhiivi kujunemisest ja hetkeolukorrast ning olid meie tarvis valmis pannud hulgaliselt Eesti ja eestlaste kohta käivat arhiiviainest. Ringkäik Riigiarhiivi hoidlatesse kujunes üsnagi elamuslikuks, seda eeskätt võrdluses meie Noora arhiivihoonega. Saime ka praktilisi nõuandeid materjalide otsinguteks. Näiteks tasub Läti mäluasutustes eesti materjali otsides kasutada päringutes topeltvokaale, „aa“ selekteerib välja ridamisi eesti isikunimesid. Meelde tasub jätta sedagi, et osa säilikuid võib olla eestikeelse pealkirjaga. Päeva kogemused arutati põhjalikult läbi ühisel õhtusöögil, vapramatel jagus jaksu tutvuda ka talviselt külma ja suhteliselt inimtühja Riia vanalinnaga.

Image

Teist päeva alustasime Läti Ülikooli raamatukogu (endine akadeemiline raamatukogu) külastamisega, millele järgnes ringkäik Valguse palees ehk Läti Rahvusraamatukogus. Esimesel juhul oli rõhuasetus selgelt kogudel. Meie ees avanes muljetavaldav valik Johann Christoph Brotze kogu joonistustest, tekstidest, kaartidest ja muust, mis elustusid tänu Dr. Aija Taimiņa suurepärastele kirjeldustele. Meenutati ka Brotze Eesti poolse abilise pastor Eduard Philipp Körberi panust. Elevust tekitas Tallinna Mustpeade vennaskonna külalisteraamat, kuhu oli esimese sissekande teinud Peeter I. Rahvusraamatukogus oli rõhk enam hoonel ja seal pakutavatel teenustel. Käisime läbi põneva arhitektuuriga ehitise lugemissaalid ja näitused ning tutvusime erinevate digiteeritud kogudega.

Image

Kokkuvõttes oli õppekäik erakordselt huvitav ja kasulik nii varasema kui ka hilisema perioodi uurijatele. Suur tänu toetajatele, Toivo Kikkasele, kes hoolitses korraldusliku poole eest, ning meid vastu võtnud mäluasutustele. Igal juhul ületas meie külaskäik Riiga sealse sotsiaalmeedia künnise: õppereisi kajastasid nii Läti Rahvusarhiiv kui ka Läti Ülikooli raamatukogu. Taaselustatud kontaktid on hea algus järgnevatele arhiivikülastustele.