25.-29. jaanuaril käis lektor Janet Laidla hea õpetamise grandi raames Londonis uurimas, kuidas University College Londonis (UCL) museaale õppetöös kasutatakse ning haaras kinni võimalusest külastada uusi huvitavaid näitusi ja vanu häid muuseume.
UCLis on töörühm, mis uurib, kuidas esemete kasutamine õppetöös õppimist ja ka näiteks heaolu mõjutab ning Janetil oli võimalus õppeaine „Object Lessons“ ühte seminari vaadelda. Tegemist on kohustusliku õppeainega erialadeülesel õppekaval, kuhu jõuavad erinevate valdkondade tudengid. Ka esemed, mis tudengitele lähemaks tutvumiseks välja pakuti, pärinesid UCLi erinevatest muuseumitest, raamatukogust ja üksuste kogudest. UCLi arheoloogiakogud sisaldavad näiteks ka Olduvai kuru pihukirveid. Granti muuseumi kogudest pakkus kõneainet elevandiluu tükk, milles oli säilinud ka kuul, mille ümber oli luu uuesti kasvama hakanud. Mõõtmise proovimiseks oli välja pandud keerulise kujuga lampe ja kanne. Lisaks originaalidele näidati ka hästi tehtud 3D-mudeleid, mida kasutati praktikumides ja saadeti kaugõppe ajal lausa tudengitele komplektina koju. Janeti enda katsetusi sellel alal saab lugeda tema grandi perioodi kokkuvõtvast artiklist, mida saab Janetilt soovi korral laenata. Tudengite ülesanded praktikumis olid üsna sarnased sellele, mida õppeainetes „Eesti teaduse ajalugu“ või „Muuseumi- ja arhiivipedagoogika“ on läbi proovitud, kuid ikkagi oli põnev vaadata ja kuulata, kuidas igal esemel on oma põnev lugu.
Kena küll, aga mis kana?! See kana topis on UCLi Granti zooloogiamuuseumi üks värskemaid museaale ning see on valmistatud eetiliselt loomulikku surma surnud kanast ning ilma kahjulike kemikaalideta, mida kahjuks ei saa öelda kõikide topiste puhul. Nii saame selle topise abil rääkida näiteks eetilisest ja kestlikust kogumistööst muuseumites, sest topise valmistamisel lähtuti sihipäraselt just nendest kahest põhimõttest. Eetika ja keskkonna küsimused on muuseumimaastikul kindlasti päevakajalised. Kellel teema vastu huvi, vaadake näiteks ICOM Eesti veebiseminari „Roheline muuseum – kellele ja milleks?“.
Janet Laidla