Laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska räägib Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ kiviaegsest pisiplastikast, millest ta kirjutas koos doktorant Irina Hrustaljovaga ka ajakirja Horisont mai-juuni numbris.
Horisondi artikli jaoks oli vaatluse all 125 keraamilise pisiplastika tükikest, sh ka mõni terve kujuke. Vaatlusalune materjal pärineb 4000–6000 aasta tagusest perioodist. Aivar Kriiska toob välja, et tolleaegset Eesti ja naaberalade kunsti iseloomustasid teatud ühtsed mõtted ja vormid, mida püüti edasi anda. Mille poolest kujutati inimfiguure Läänemere piirkonnas teisiti kui samal ajal mujal maailmas? Ja milliseid uusi teadmisi andis Jägala Jõesuu V asulakoha leidude kaardile panek ja keraamika lõhkumisega seotud eksperimentaalsed uuringud? Kuku raadio saadet saab kuulata siit. Loe ka varasemat Postimehe artiklit.
Minu peamised teadussuunad on esi- ja ajaloolise aja arheoloogia, geoarheoloogia ja arheogeneetika. Uurimishuvid hõlmavad Ida- ja Põhja-Euroopa esiajaloolist ja ajaloolist elanikkonda, kolonisatsioone ja rändeid, majandust, ühiskonda ja asustusmustrit. Minu teadustöö fookuses on samuti inimese ja looduse vastasmõjud, eriti seosed Läänemere veetaseme muutuste ja inimasustuse ning elukohavaliku ja looduskeskkonna vahel esiajal. Tulemustest võib esile tuua Euroopa metsavööndi mesoliitilist koloniseerimist, Ida- ja Põhja-Euroopa Narva ja nöörkeraamika kultuuride erinevaid aspekte ning Läänemere saarte ja rannikualade asustust käsitlevaid uurimusi. Olen läbi viinud multidistsiplinaarseid uurimisprojekte Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis ja Valgevenes. Olen arvukate teadusartiklitele ja -raamatute, põhi- ja keskkooliõpikute ning populaarteaduslike artiklite ja raamatute autor või kaasautor.