Vanaaeglased korraldasid Ateenas antiigiteemalise doktorikooli
11.–15. märtsil toimus Ateenas järjekordne U4/Enlight antiigiteemaline talvekool. Tegu on iga-aastase Antiik-Kreeka ja Roomaga seotud teemasid uurivatele doktorantidele ja nende juhendajatele suunatud ettevõtmisega, mis ühendab Ghenti, Groningeni, Göttingeni, Tartu ja Uppsala ülikoole. Tartust olid seekord ettekannetega osalemas doktorandid üldajaloo, klassikalise filoloogia ning usuteaduse suundadelt, samuti oli kaasatud Tallinna Ülikooli doktorantide esindaja ja kuulajatena ka mõned magistrandid.
Et igal aastal vastutab talvekooli korraldamise eest üks osalevatest ülikoolidest ning seekord oli järg Tartu käes, pidime lisaks ettekannete ettevalmistamisele, hoolt kandma ka kogu ürituse akadeemilise programmi ja praktilise sujumise eest. Korraldusmeeskond (klassikalise filoloogia professor Janika Päll, vanaaja kaasprofessor Mait Kõiv ning vanaaja nooremteadur Elo-Mall Toomet) seisis sealjuures silmitsi erinevate tavapäraste ja tavatute probleemidega, mis aga kokkuvõttes kenasti lahendatud said.
Kui teistel osalevatel ülikoolidel on Ateenas võimalik teha koostööd oma riigi uurimisinstituutidega, siis Eesti Instituuti Ateenas (veel) ei ole. Õnneks aga võttis meid äärmiselt sõbralikult vastu Soome Instituut Ateenas, sealsed töötajad eesotsas Dr. Petra Pakkaneniga võõrustasid talvekooli esimesi päevi ning instituudi noored internid sulandusid sujuvalt Tartu doktorantide sekka kogu ürituse ajaks. Et talvekoolide traditsiooni juurde kuulub aga tutvumine erinevate uurimiskeskustega, veetsime akadeemiliste ettekannetega täidetud päevad ka Rootsi ning Belgia Instituutides ja külastasime Põhjamaade raamatukogu, mis ühendab erinevate Skandinaavia uurimisinstituutide kogusid.
Talvekooli akadeemiline osa koosnes ennekõike doktorantide ettekannetest, mis ulatusid arhailistest matusekommetest ja asustusmustritest Kreekas uusaegsete ladinakeelsete tekstideni Tartus. Esindatud olid ajalugu, religioon, arheoloogia, kirjandusteadus, draama, raamatulugu, epigraafika, digitaalsed tekstianalüüsi meetodid...lisaks ettekannetele juhtisid doktorandid ka diskussioone ja iga päev anti ettekandeks sõna ka mõnele professorile.
Lisaks ettekannetele olid kavas ka ekskursioonid. Ateena kesklinna olulisemaid arheoloogilisi objekte, varjatud nurgataguseid ja huvitavaid kuulujutte tutvustas Tallinna Ülikooli doktorant Priit-Hendrik Kaldma. Pikem ekskursioon viis meid Kesk-Kreekasse, Boiootiasse, kus esmalt vaatasime ringi Teeba linna muistses keskuses ja tutvusime Teeba arheoloogiamuuseumiga, sealjuures tutvustas Groningeni professor Onno van Nijf lähemalt mõningaid huvitavamaid inskriptsioone muuseumi kogudes. Edasi liikusime varaste Kreeka eeposte autori Hesiodose kodukanti Askras, kus külastasime Muusade pühamut ning sportlikum osa seltskonnast ronis ka kohalikule akropolile, Pyrgaki mäele, vaatama antiikseid kaitserajatisi ja uhket vaadet ümbruskonnale. Tagasiteel peatusime ka Leuktra ja Plataia lahingute toimumispaikades.
Konverentsi viimane päev viis meid samuti Ateenast välja. Seekord piirdusime Atika maakonnaga ja liikusime esmalt vaatama varaklassikalist Thorikose teatrit ning Mükeene-aegseid, ootamatult hästi säilinud tholos-haudu. Thorikose hiljutistest väljakaevamistest rääkisid meile projektiga seotud professorid Johannes Bergemann Göttingenist ning Roald Docter Ghentist, kohapeal tutvustas arheoloogilist ala ka Thorikose kaevamistel osalenud Ghenti doktorant Sydney Jane Patterson, kelle uurimistöö samuti selle paigaga seostub. Kõige viimaseks osaks talvekooli ametlikust programmist jäi Sounioni Poseidoni pühamu külastamine Atika kõige lõunapoolsemal neemetipul – meri, taevas ja sammaste vahel õitsevad kevadlilled panid ettevõtmisele ilusa punkti.
