Baltikum ida ja lääne vahel – muljeid 16. Balti uuringute konverentsilt Cambridge’is
24.–26. aprillil toimus Cambridge’i ülikoolis konverentsi ajaloo suurima osalejatearvuga 16. Balti uuringute konverents Euroopas.
Kohe avasõnade ajal teatas peakorraldaja Donatas Kupciunas humoorikalt, et ruumid on väga erineva tehnikaga ning mis ei tööta, ei ole tõenäoliselt töötanud ka viimase tuhande aasta jooksul. Tema soovitus järgnevaks kolmeks päevaks oli jääda rahulikuks ja võtta asju huumoriga – see osutus parimaks strateegiaks.
Põnevad paneelid Balti uuringute eri valdkondadest, mida peeti mitmes ülikoolihoones, muutsid programmi ühelt poolt sedavõrd tihedaks, et võttis silme eest kirjuks, kuid teisalt hoolitsesid need ka selle eest, et päevased sammud said kuhjaga täis ja maalilist Cambridge'i linna natuke nähtud. Kava pakkus lisaks mitmeid huvitavaid plenaarettekandeid ja ühiseid õhtusööke, mis andsid suurepärase võimaluse kohtuda kolleegidega nii Balti riikidest kui ka mujalt maailmast ning sõlmida uusi tutvusi.
Konverentsil osales terve rida instituudi töötajaid magistrantidest professoriteni. Arhiivinduse professori Aigi Rahi-Tamme korraldatud paneel käsitles välis- ja kodueestlaste suhteid külma sõja ajastul. Paneelil kõlanud ettekanded tutvustasid uuemaid uurimismeetodeid ja allikaid ning avasid põnevaid juhtumiuuringuid selles valdkonnas. Paneelil esinesid lisaks Aigi Rahi-Tammele instituudi vilistlased Kaja Haukanõmm (Tartu Ülikool) ja Liisi Esse (Stanfordi Ülikool) ning magistrant Taimi Grauberg ja doktorant Katariina Sofia Päts.
Konverentsil olid esindatud mitmed instituudi osakonnad, mistõttu oli teemadering väga mitmekesine. Ühel mitmest baltisakslastele keskendunud paneelist kõneles arhiivinduse kaasprofessor Olev Liivik baltisakslaste repatrieerimisest Teise maailmasõja ajal ja järel. Uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe ettekanne Maria Mälksoo korraldatud ja Balti riikide välispoliitikale pühendatud paneelis tutvustas Stockholmi ad hoc-grupi tegevust ja selle rolli Eesti taasühendamisel Lääne ühiskonnaga. Üldajaloo osakonna varauusaja teadur Madis Maasing analüüsis oma ettekandes mõiste Liivimaa kujunemist ja tähendusvarjundeid. Eesti ajaloo lektor Janet Laidla käsitles oma ettekandes, kuidas kahe maailmasõja vahel Tartu Ülikoolis töötanud naisteadlased leidsid võimalusi end välismaal täiendada. Doktorant Mann Loper võrdles rahvuslikku ajalooharidust Eestis ja Lätis maailmasõdade vahel ning magistrant Jaak-Markus Maamets kõneles Eesti metsanduse ajaloost.
Aruteluaeg paneelides oli piiratud, ent elavamad mõttevahetused jätkusid kohvipausidel, liikumisel järgmistele sessioonidele ning juhul, kui oldi majutatud mõnes korraldajate soovitatud hotellis, ka hommikusöögilauas. Konverents pakkus lisaks rahvusvaheliste kolleegidega suhtlemisele suurepärast võimalust vahetult kohtuda ka Eesti teadlastega, keda igapäevaselt sageli ei näe.
Cambridge oma uhkete ajalooliste hoonete ja kevadiselt täislehes parkidega pakkus rohkelt silmailu. Hooneid sai imetleda nii väljast kui ka seest – näiteks toimus üks õhtusöök King’s College’i suursuguses söögisaalis. Ka ilm oli suurepärane ning kaasa võetud vihmamantel kulus pigem tuule kaitseks kui vihma eest varjumiseks.
Konverentsile punkti pannud õhtusöögil kuulutas Kaarel Piirimäe, kes on konverentsi sponsoreeriva Balti Uuringute Edendamise Ühingu juhatuse liige, ametlikult välja ka järgmise toimumispaiga: 17. Balti uuringute konverents Euroopas toimub 2027. aastal Tartus. Nagu Piirimäe ütles, ei ole Cambridge’ilt teatepulga üle võtmine kerge, kuid Tartu Ülikool saab sellega kahtlemata hakkama. 2027. aasta konverents tuleb ühine Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute konverentsiga ning tõotab taas tulla suurimaid Balti uuringute konverentse Euroopas, kuid eks seda näeb kahe aasta pärast Tartus.
Loe veel sarnaseid uudiseid
