Juhan Saharov räägib väikeriikide tarkusest Eesti ja Sloveenia koostöö näitel 1980ndatel

Seda nõu võtsid eestlased ka kuulda. Aastatel 1989–1991 külastasid Eesti NSV delegatsioonid kolm korda Sloveeniat, mis seisis sarnase ülesande ees – kuidas oma vabariik suurest liitriigist ilma verevalamiseta majanduslikult ja poliitiliselt lahti ühendada? Ettekandes näitab Saharov, kuidas Eesti ja Sloveenia kui kahe sotsialistliku föderatsiooni kõige läänepoolsemad vabariigid lähenesid üksteisele 1980ndate lõpul, et teha koostööd ja õppida üksteiselt strateegilisi reforme. Ettekanne algab mõlema vabariigi 1987. aasta reformiperioodi kirjeldusest, mis kujutas endast omalaadset majandusliku rahvusluse vormi. Seejärel tuleb juttu Eesti ekspertide visiitidest Sloveeniasse 1989.–1991. aastal ning lõpuks ENSV suveräänsusdeklaratsiooni ülekandumisest Tallinnast Ljubljanasse 1990. aasta suvel.

Juhan Saharov on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur, kelle dissertatsioon Eesti NSV perestroika perioodi ideeajaloost pälvis 2021. aasta parima doktoritöö preemia. Saharov on teinud teadustööd Stanfordi Ülikoolis, samuti viibis ta 2025. aasta talvel külalisteadurina Sloveenia Lähiajaloo Instituudis Ljubljanas. Koostöös Sloveenia ajaloolase Marko Zajc'iga on tal käsil ühisartikkel Eesti NSV ja Sloveenia arengust ja omavahelisest koostööst 1980ndate lõpul. See artikkel on ka ettekande aluseks. Tartus juhib ta koostöös Kaarel Piirimäega teadusgranti „Ekspertidest revolutsionäärideks: intelligentsi roll Nõukogude Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopas külma sõja lõpuperioodil“.

Ettekande otseülekannet saab jälgida Teamsi vahendusel.

Liitu ka Facebooki üritusega.

Üritus toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Lähtume tõdemusest „Rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ (Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1, 1953).