Juhan Saharov räägib väikeriikide tarkusest Eesti ja Sloveenia koostöö näitel 1980ndatel

Seda nõu võtsid eestlased ka kuulda. Aastatel 1989–1991 külastasid Eesti NSV delegatsioonid kolm korda Sloveeniat, mis seisis sarnase ülesande ees – kuidas oma vabariik majanduslikult ja poliitiliselt lahti ühendada suurest liitriigist ilma verevalamiseta? Ettekanne näitab kuidas Eesti ja Sloveenia kui kahe sotsialistliku föderatsiooni kõige läänepoolsemad vabariigid lähenesid üksteisele 1980ndate lõpul, et teha koostööd ja õppida üksteiselt strateegilisi reforme. Ettekanne alustab mõlema vabariigi reformiperioodi kirjeldusega 1987. aastal, mis kujutas endast omalaadset majandusliku rahvusluse vormi, Eesti ekspertide visiite Sloveeniasse 1989–91 ning lõpuks ENSV suveräänsusdeklaratsiooni ülekandumist Tallinnast Ljubljanasse 1990. aasta suvel.

Juhan Saharov (PhD) on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur, kelle dissertatsioon Eesti NSV perestroika perioodi ideeajaloost pälvis 2021. aasta parima doktoritöö preemia. Saharov on teinud teadustööd Stanfordi ülikoolis, samuti viibis ta 2025. aasta talvel külalisteadurina Sloveenia Lähiajaloo instituudis Ljubljanas. Koostöös Sloveenia ajaloolase Marko Zajc`iga on tal käsil ühisartikkel Eesti NSV ja Sloveenia arengutest ja omavahelisest koostööst 1980ndate lõpul, mis on käesoleva ettekande aluseks. Tartus juhib ta teadusgranti (koostöös Kaarel Piirimäega) „Ekspertidest revolutsionäärideks: Intelligentsi roll Nõukogude Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopas külma sõja lõpuperioodil“.

Ettekandest tehakse ka otseülekanne, mida saab jälgida Teamsi vahendusel.

Liitu ka ettekande Facebooki üritusega.

Üritus toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Lähtume tõdemusest, et „rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ - Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1 (1953).