Kaarel Piirimäe räägib ühe Stockholmi diplomaatilise ad hoc-grupi mõjust Eesti taasühinemisele rahvusvahelise ühiskonnaga

17. aprillil kl 16.15 peab Jakobi 2 õppehoone ruumis 114 rahvusvahelise ajaloo seminarisarjas ettekande uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe, kes räägib teemal „Stockholmi ad hoc-grupp ja Eesti taasühinemine rahvusvahelise ühiskonnaga, 1991–1994“.

Praegusel ebakindlal ajal, kui olemasolevad institutsioonid ei näi toimivat või ei toimi piisavalt kiiresti, on taas esile kerkinud „tahtekoalitsioonid“ ja ad hoc-grupid. Sellega seoses on põhjust meenutada üht diplomaatilist ad hoc-gruppi, mis mängis Eesti ajaloos erakordselt tähtsat rolli, kuid millest ei ole peaaegu midagi teada.

1992. aastal kutsus Rootsi peaminister Carl Bildt kokku sarnaselt mõtlevate riikide koalitsiooni, et arutada poliitikat äsja iseseisvunud Balti riikide suhtes. Alustanud vestlusringina muutus see peagi töörühmaks, mis koordineeris kollektiivse Lääne poliitikat seoses Balti riikide ja nende suhetega Venemaaga. Stockholmi grupi olemasolu on mainitud mõnes mälestusraamatus ja üksikutes uuringutes. Diplomaatiliste arhiivide, eriti Ühendkuningriigi diplomaatiliste dokumentide valguses, on nüüd võimalik lähemalt analüüsida selle ad hoc-grupi tegevust ning hinnata mõju Balti riikide iseseisvuse kindlustamisele ning väljumisele Venemaa mõjusfäärist. On selge, et Stockholmi grupp hindas arenguid Balti riikides, kujundas Lääne kollektiivse seisukoha ja edastas selle ühel või teisel viisil – enamasti konfidentsiaalselt – Eesti, Läti ja Leedu valitsustele. Lisaks grupi mõju kindlaks tegemisele Balti riikide poliitikale, millest on mitmeid näiteid, pakub see materjal ka huvitavat võimalust mõtiskleda uuesti Lääne diplomaatiliste praktikate üle, aga eriti selle üle, kuidas Lääne-kesksesse rahvusvahelisse ühiskonda sulanduvad riigid omandavad „õpipoistena“ norme, reegleid ja käitumisviise, mida ühelt „normaalselt“ lääneriigilt oodatakse.

Lisaks ettekandele tutvustatakse uut teadusprojekti „Eesti diplomaatia ja välis- ning julgeolekupoliitika ajalugu aastatel 1990-2010“ (EVaDip). Projekti rahastab Eesti välisministeerium Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel.

Ettekandest tehakse ka otseülekanne, mida saab jälgida Teamsi vahendusel.

Liitu ka ettekande Facebooki üritusega.

Üritus toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Lähtume tõdemusest, et „rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ - Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1 (1953).