Arheoloogia osakond avas Aarne Michaël Tallgreni nimelise auditooriumi

Koroonapandeemia sundis muutma väga pajude inimeste ja institutsioonide plaane. Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnale tähendas see muuhulgas seda, et 2020. aastal jäid meie eriala sajanda juubeli üritused kavandatust kesisemaks, ootama paremaid ja piiranguteta aegu. Nii juhtuski, et meie esimese professori Aarne Michaël Tallgreni nimelise auditooriumi avamine lükkus edasi lausa kahe aasta võrra. Nüüd on see aga viimaks Jakobi tn 2 õppehoones olemas.  
 
Aarne Michaël Tallgren (1885–1945) oli Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor aastatel 1920–1923. Olgugi, et Tallgren töötas siin vaid kolm aastat, pani ta aluse institutsionaliseeritud kutselisele ja järjepidevale arheoloogiale ning erialasele kõrgharidusele Eestis.  
 
Tallgren Eesti aeg oli viljakas. Tartus ülikoolis pidas ta loenguid ja seminare Eesti, Soome, Skandinaavia, Sküütia, Edela-Aasia ja Uurali-Altai arheoloogiast. Tegemist oli hea ja tõhusa õpetajaga, kelle õpilased määrasid Eesti arheoloogia näo järgnevateks aastakümneteks. Õppetooli kõrvale moodustas ta uurimisüksusena arheoloogia kabineti ja muuseumi ning pani aluse arhiivile ja raamatukogule ning Tartu ülikooli arheoloogialaste publikatsioonide sarjale. Tartu perioodil ilmus tal enam kui kümme suuremat teaduslikku uurimust ja rida lühemaid kirjutusi, sh kaheosaline raamat "Zur Archäologie Eestis" – esimene mahukam Eesti esiajaloo üldkäsitlus. Nii uurimistöö kui ka muististe kaitse edendamise seisukohalt on oluline Tallgreni juhtimisel alguse saanud üle-Eestiline muististe registreerimine. Lisaks korraldas ta mitmeid arheoloogilisi väljakaevamisi, algatas muinsuskaitseseaduse koostamise ja osales Eesti Rahva Muuseumi tegevustes. Väärtuslik oli ka rahvavalgustuslik töö – ta avaldas ridamisi populaarteaduslikke artikleid ning publikatsioonide tutvustusi ja arvustusi. 
 
 
Aivar Kriiska
arheoloogia osakonna juhataja 
laboratoorse arheoloogia professor