Autor:
Arutelu doktoriseminaris. Autor: Aavo Kaine

Järelkasv on oluline: Eesti ajaloo osakonna doktorantide uurimisteemasid

Eesti ajaloo osakonna õppejõud juhendavad (või kaasjuhendavad) täna 1/3 instituudi doktorantidest. Järgnevalt heidame pilgu osade doktorantide teemadele nende endi pilgu läbi.

Silver Loit (juhendaja professor Tõnu Tannberg):

Töötan 2007. aastast Eesti välisteenistuses (pikaajalised välislähetused Moskvas ja Tel Avivis), mis on välispoliitiliste küsimuste kõrval pakkunud diplomaadi töös vältimatuid praktilisi kokkupuuteid ka diplomaatilise protokolli valdkonnaga – sajandite jooksul välja kujunenud rahvusvahelise suhtlemise reeglitega, mida käsitleb rahvusvaheline õigus, ent millele on kõikjal iseloomulik ka oma kohalik eripära. Ei kasva seegi valdkond mitte kunagi välja tühjalt kohalt ega tugine ka pelgalt juba n-ö laotud vundamendile, vaid moodustab terviku kohaliku komberuumiga. Doktoritöös „Diplomaatiline protokoll Eesti Vabariigis 1918 – 1940“ uurin diplomaatilise protokolli valdkonna reeglite kujunemist kahe maailmasõja vahelises Eestis ning võrdlen siinset praktikat meie naabrite ja kaugemate riikidega. Kuna uurin ka Eesti ja Poola suhete ajalugu, siis pühendasin oma esimese diplomaatilise protokolli teemale pühendatud artikli 90 aasta möödumisele Eesti riigivanema ja Poola presidendi vastastikustele riigivisiitidele 1930. aastal (Tuna 4/2020). Järgnevalt vaatlen ajakirjas Ajalooline Ajakiri ilmuvas sissejuhatavas artiklis „Välisministeeriumi protokolliteenistus (1918–1940): kujunemine ja kujundajad“, kes tegelesid välisministeeriumis protokolliküsimustega ning milline oli nende vastutusala, et edasi liikuda üksikküsimuste (sh diplomaatilise puutumatus, eesõigused, siinse diplomaatilise korpuse tegevus protokollireeglite kujundamisel) juurde. Siinkirjutaja õnneks on Rahvusarhiivi välisministeeriumi fondis (AR, ERA.957) säilinud diplomaatilise protokolli valdkonnast rohkelt väärtuslikke, aga paraku seni praktiliselt läbi uurimata allikaid, milles veendusin taas paari nädala eest, mil Poola välisministeeriumi palvel täpsustasime koos Rahvusarhiiviga Tallinnasse lähetatud Poola esindusjuhtide nimekirja Poolas ilmuva väljaande tarvis. Diplomaatilise protokolli temaatikale lisavad vürtsi ja meeleolukat vahepala diplomaatide ja teiste kaasaegsete mälestused.

Loe Silveri artiklit: Silver Loit. Riigivanem, president ja vabade rahvaste sõprusavaldus. 90 aastat Eesti ja Poola vastastikustest riigivisiitidest. – Tuna, 2020, nr. 4, lk. 7–26.

Elmar Gams (juhendaja professor Tõnu Tannberg):

Doktoritöö teemaks on „Represseeritute õiguste piiramine Balti nõukogude liiduvabariikides aastatel 1953-1991“, mille eesmärgiks on uurida Eestist, Lätist ja Leedust küüditatute vabastamise protsessi õiguslikku raamistikku.

Oluliseks pean välja selgitada, millised suhted selle raamistiku loomisel ja ülalpidamisel olid Balti liiduvabariikidel Moskvaga, kui palju selles valdkonnas oli ruumi omaalgatusele ja millistel juhtudel tuli ainult keskusest tulevaid käske täita. Kolmele liiduvabariigile korraga keskendumine võimaldab uurida antud teemat võrdlevalt ja samal ajal proovida teha suuremaid üldistusi näiteks ühe-kahe vabariigi dokumentide põhjal, sest Eesti, Läti ja Leedu arhiivide fondid ei ole kahjuks mõnikord täielikud. Praegusel hetkel on käsil kahe artikli kirjutamine, sest arhiiviuuringud ja sekundaarsete allikate otsingud on suuremal määral lõpule jõudnud.

Loe Elmari artiklit: Elmar Gams. Nõukogude ajalookontseptsiooni kinnistumine tänapäeva Venemaa Teise maailmasõja käsitluses. – Eesti Mälu instituudi toimetised 3. Koostanud Meelis Saueauk ja Meelis Maripuu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022, lk. 189–226.

Eli Pilve (juhendaja professor Tõnu Tannberg):

Eli Pilve doktoritöö teema on "Üldhariduskoolide õpetajaskond ja selle poliitiline "puhastamine" Eesti NSVs aastail 1940-1953"1940. aasta nõukogude okupatsiooniga algas ulatuslik hariduse reformimine, mille sisulise tegevuseni jõuti 1944. aastast. Nõukogude tavapärase praktika kohaselt kaasnesid sellega repressioonid, mille üks ilminguid oli nn kaadripuhastus. Uurimistöö eesmärk on keskenduda üleliidulisele ja kohalikule seadusandlikule alusele nn kaadripuhastuse läbiviimiseks ja tegevusele praktikas nõukogude okupatsioonide ajal kuni 1953. aastani, et saada selgust, kes ja kuidas koolijuhtidest ning õpetajatest võimuaparaadi hammasrataste vahele jäid. Hetkel on käsil artikkel, milles püüangi jõuda selgusele, kes olid vallandajad, kes vallandati ja miks.

Loe Eli artiklit: Eli Pilve. “Arusaadavalt ei saa selline inimene olla õpetaja Nõukogude koolis”: Hariduse rahvakomissari 1940. aasta 7. detsembri käskkiri nr 1. – Akadeemia. 2021, nr. 11, lk. 2046−2077.

Jens Raevald (juhendajad professor Tõnu Tannberg ja dr. Kersti Lust):

Minu teemaks on prostitutsioon Tartus ja üldse Eestis 1870.-80. aastatest kuni 1918. aastani. Rahvusarhiivis on säilinud rohkelt põnevat materjali lõbunaistest ja pisut ka lõbumajadest, millest ei ole veel pakse raamatuid kirjutada jõutud. Olen saladuste väljanuuskija, kes Tartu või Rakvere tänavatel kõndides võib vestluspartnerile rääkida, mis nendes majades "päriselt" tehtud on. Lõpetan artiklit Rakvere porduelust 1875 kuni 1914 ja tulevikus selgitan välja sadade Tartu avalike naiste prostitutsioonile kaldumise põhjused ja edasise saatuse pärast politsei huvi alt väljumist.

Loe Jensi artiklit: Jens Raevald. „Sugulised nakkused Tartus on võtnud erakordsed mõõtmed.” Tartu linnaarsti dr. Christian Johann Ströhmbergi võitlus süüfilise ja prostitutsiooniga: ülevaade olukorrast Tartus 1895. aastal. – Tuna. 2021, nr. 3, lk. 74−85.

Agur Benno (juhendaja professor Tõnu Tannberg):

Minu väitekirja teemaks on "Sõjavägede Staabi II osakond ja Saksamaa sõjaväeatašeed. Saksamaa roll Eesti riigikaitses 1935-1940". Püüan oma töös anda ülevaate sellest, mis riigikaitse alal Eestis just Saksamaa abil toimus, nii pigem kaitsepoliitiliste sündmuste kui ka otsese sõjalise koostöö kujul. II osakond ja Saksamaa atašeed olid just see otsene kokkupuutepunkt, kus vastav tegevus omavahel kokku puutus. Atašeede ettekannetest pealinn on hästi näha nende suhtumine Eestisse ning ilmselt head isiklikud suhted Eesti sõjaväelastega, kellega nad isiklikult kokku puutusid. Mõnedega neist jätkus koostöö ka pärast Eesti annekteerimist. Olen hetkel ikka veel pigem allikate läbitöötamise faasis ja püüan paberile saada sissejuhatavaid peatükke. Teise käega püüan kirjutada artiklit maanõunik Hermann Ludwig von Löwensterni lastest ja nende kirjutatud memuaaridest-päevikutest, mida on ühe perekonna kohta aukartustäratav hulk.

Loe Aguri tõlget: Moritz von Kotzebue. Vene sõjavang prantslaste seas. Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Agur Benno. Loomingu Raamatukogu 39–40. Tallinn 2021.

Mann Loper (juhendajad kaasprofessorid Anu Raudsepp ja Andres Andresen):

Doktoritöö teemaks on "Rahvuslik kasvatus Eesti Vabariigi eestikeelses üldharidussüsteemis 1920-1940", juhendajad on kaasprofessor Anu Raudsepp ja kaasprofessor Andres Andresen. Töö eesmärk on süvitsi uurida rahvuslikku kasvatust eestikeelses üldharidussüsteemis, selgitada, millisena nähti eestlaste rahvuslikku iseloomu ja kuidas seda püüti kujundada. Samuti uurib töö kui palju ja milliste meetoditega aastatel 1920-1940 rahvuslikku kasvatust läbi õppematerjalide, suuniste ja õpetajate juhendamise edasi anti, milline oli selle temaatika hariduspoliitiline taust ning kuidas asetub temaatika laiemasse rahvusvahelisse konteksti. Doktoritöö kavandatavaks vormiks on uurimistöö käigus valmivad artiklid, 2021/22 õppeaastal valmis artikkel „Eesti Vabariigi rahvusliku kasvatuse kongressid 1927 ja 1935: eeskujud, retseptsioon ja mõju ühiskonnas,“ mis on ajaloo ja arheoloogia instituudi doktoriseminaris läbi arutatud ja ilmub ajakirjas Tuna nr 2. 2022.

Hetkel on käsil töö materjalidega järgmise artikli ettevalmistamiseks, mis analüüsib rahvuslikku kasvatust ajalooõpetuses läbi õppekavade arengu ning avaliku arutelu ajalooõpetajate kongressidel, õpetajate üldkongressidel ja pedagoogilises ajakirjanduses. Sealjuures on üheks huvitavamaks küsimuseks, kuidas sooviti ajalooõpetuse kaudu kujundada eestlaste rahvustunnetust.

Ilmar Tammisto (juhendaja kaasprofessor Enn Küng):

Doktoritöö teema on "Liivimaa aadliomavalitsuse riigiõiguslik suhe Rootsi keskvõimuga 17. sajandil"

Intervjuud Ilmariga saab lugeda siit.

Mihkel Truman (juhendaja professor Tõnu Tannberg):

Doktoritöö teema on "Soome humanitaarteadlased Tartu ülikoolis 1919-1929"

Mihkli lugu Eesti ajaloo õppimise vajalikkusest saab lugeda siit.

Lauri Kann (juhendaja professor Tõnu Tannberg):

Doktoritöö teema on "Tallinna linnavõim 1905. aasta revolutsioonis".

Intervjuud Lauriga saab lugeda siit.

Triin Kröönström (juhendaja kaasprofessor Enn Küng):

Doktoritöö teema on "Vaesed varauusaegses Tallinnas".

Teele Saar (juhendaja professor Tõnu Tannberg):

Doktoritöö teema on "Aurulaev kui moderniseerumise tööriist. Reisilaevaliinid Eestis 1837-1914".

Vadim Svjatkovski (juhendaja kaasprofessor Enn Küng):

Doktoritöö teema on "Vene kaubanduspoliitika Balti linnades suhtes 18. sajandil".

 

Üliõpilane arhiivimaterjale vaatamas

Inspireerivad õpetajakoolituse infotunnid: ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala

mees loeb dokumenti

Uuest õppeaastast muutuvad tasuta õppimise tingimused

Lõpetajad peahoone ees

Bakalaureuseõppe lõpuaktus