Autor:
Erakogu

Margo Roasto kaitseb doktoritööd „Maaküsimus, rahvuslikud vastuolud ja poliitiliste ideoloogiate retseptsioon: ühiskondlik mõte Eesti alal 1905–1916“

10. oktoobril kell 16.15 kaitseb Margo Roasto doktoritööd „Maaküsimus, rahvuslikud vastuolud ja poliitiliste ideoloogiate retseptsioon: ühiskondlik mõte Eesti alal 1905–1916“.

Juhendaja: 
professor Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikool

Oponent: 
kaasprofessor Mart Kuldkepp, University College London

Kokkuvõte
Ühiskondlike muutustega on tihti kaasnenud poliitilised debatid, milles arutletakse nende muutuste vajalikkuse üle. Sellistes debattides on välja pakutud erinevaid võimalusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Ajaloolased on põhjalikult uurinud Eesti alal toimunud murrangulisi sündmusi ja ühiskondlikke muutusi 1905. ja 1917. aastal. Seevastu nende revolutsiooniliste aastate vahelisel perioodil aset leidnud poliitilistele debattidele on ajaloolased seni vähem tähelepanu pööranud. Ometi on nende poliitiliste debattide uurimine vajalik selleks, et mõista, kuidas kujunesid välja poliitilised ideed ja neid ideid edasi kandnud ideoloogiliselt vastanduvad poliitilised parteid, mis suunasid poliitilisi protsesse Eesti alal 1917. aastal ja sellele vahetult järgnevatel aastatel.
Doktoritöö käsitleb perioodil 1905–1916 Eesti alal toimunud poliitilisi debatte, milles vaieldi maaküsimuse, poliitiliste ideoloogiate tõlgendamise ja ideoloogiliste mõistete kasutamise üle. Täpsemalt uurib väitekiri, milliseid argumente esitasid debattides osalenud autorid oma väidete põhjendamiseks, millistele välisautorite ideedele nad tuginesid ning kuidas mõjutasid vaidlused poliitiliste ideoloogiate tõlgendamise üle ühiskondliku mõtte kujunemist Eesti alal. Teisisõnu on doktoritöö eesmärk analüüsida vaadeldaval perioodil avaldatud poliitilisi tekste (ajalehtedes või kogumikes avaldatud artiklid, poliitiliste parteide programmid jne) nende mõtteloolises kontekstis.
Maaküsimuse üle peetud debattides osalenud autorid kasutasid oma väidete toetuseks mitmesuguseid rahvuslikke, majanduslikke ja õiguslikke argumente. Seejuures tuginesid nad sageli välisautorite ideedele, mida kohandasid vastavalt kohalikele oludele. Esimeste legaalsete poliitiliste erakondade asutamine tõi kaasa arutelud poliitiliste ideoloogiate aluspõhimõtete üle. Need debatid annavad tunnistust poliitilise konkurentsi suurenemisest Eesti alal. Doktoritöö selgitab, et perioodil 1905–1916 oli ühiskondliku mõtte arengule Eesti alal iseloomulik uute ideede tutvustamine, varasemate ideede edasiarendamine ja ideoloogiliste põhimõtete ümbermõtestamine. Kuna üha enam avaldati eesti keeles nii tõlgitud poliitilist kirjandust kui ka algupäraseid tekste, siis võib rääkida poliitiliste ideoloogiate retseptsioonist ja laiema lugejaskonna poliitilise teadlikkuse kasvust vaadeldaval perioodil. Doktoritöö jõuab järeldusele, et poliitiliste ideoloogiate retseptsiooni tulemuseks oli ühiskondliku mõtte ideoloogiline mitmekesistumine, mis oli eelduseks eri ideoloogiatest lähtuvate parteide tekkele 1917. aastal.

 

Veebikursus "Etnogeneesi arheoloogia"

Huvilistel on võimalik osaleda vabakuulajana „Etnogeneesi arheoloogia“ veebikursusel

Õnnesoovid

Mati Laur sai ajakirja Akadeemia aastapreemiate jagamisel humaniora kuldauhinna

Mikroskoobipilt

10.–12. märtsil toimub arheoloogia osakonnas tekstiiliuurijate häkaton