Foto:
Fiskarsi mõisa veski (Elis Pärn)

Põhjanaabritel külas ehk osavõtt mõisasümpoosiumist Turu ülikoolis

Augusti eelviimasel nädalavahetusel leidis Põhjamaade mõisauurijate ühenduse (Nordisk Netværk) eestvedamisel kaheksandat korda aset mõisasümpoosium nimega ”Nordiskt slotts- och herrgardsymposium”, mille seekordseks toimumiskohaks oli valitud Turu Ülikool. Regulaarselt toimuva ürituse peamiseks eesmärgiks on suurendada rahvusvahelist koostööd ning anda eri riikidest pärit uurijatele koht, kus oma uurimisprojektidest või muudest mõisatega seotud ettevõtmistest teistele erialaga seotud inimestele rääkida. Ehkki küll ürituse korraldamisel on algusest peale oldud avatud ka esinejatele Baltimaadest, oli meie värske kunstiajaloo doktorant Elis Pärn esimene Eestist pärit uurija, kes on Põhjamaade mõisauurijate ühisel kokkusaamisel seni osalenud. 

Sarnaselt kõikide teiste kordadega oli ka selle aasta mõisasümpoosion jagatud kahte ossa, millest esimene osa kujutas endast konverentsipäeva. Konverentsi peaesinejateks olid Uppsala ülikooli külalisprofessor Ulväng Görang ja Turu ülikooli professor Charlotta Wolff, kelle kõrval võis kuulda veel teisigi põnevaid ettekandeid:

- Lars Nylander (Göteborgs universitet) ”Materialitet och manifestation i två hälsingegårdar under 1700-talets andra hälft”; 
-Björn Hasselgren (Uppsala universitet) ”Stjernsunds slott i Närke – en järnbruksherrgård utan järnbruk”; 
- Märtha Norrback (Svenska litteratursällskapet i Finland, Mannerheim-museet, Helsingfors)  ”Hushållsböcker och receptsamlingar som förmedlare av ideal och verklighet inom herrgårdshushållet”; 
-Kathrine Sandstrøm (Østfoldmuseene), ”Jernkvinner i en jerntid. Kvinnelige ledere og eiere av gamle norske jernverk på 1600- og 1700-tallet, med fokus på Elisabeth von Hübsch og Moss jernverk mellom 1724–1743”; 
-Mattias Ekman (Østfoldmuseene) “Tools for Administration and Governance. Structures of Knowledge in Two Manorial Forest Estates”; 
-Åsa Klintborg Ahlklo (Sveriges lantbruksuniversitet), ”’Hinc robur et securitas’ eller En sedelärande historia om pengars tillväxt i park och trädgård”; 
- Elsa Hietala (Åbo universitet), ”Herrgårdar som banbrytare? Storgårdar och lantbrukets förändring i brevkällor 1850–1920”; 
- Riitta Mäkinen ”Jordbruk på allvar. Intensifiering och professionalisering vid sekelskiftet 1900”. 
 
Nii nagu võib ülaltoodud ettekannete pealkirjadest välja lugeda, oli konverentsi peateemaks mõisamajandus ja tarbimine. Elise uurimistöö teema – Eestimaa puitmõisaarhitektuur – äratas konverentsil osalejates sellegipoolest aga huvi ning sai suure tähelepanu osaliseks. Eriti põnevaks kujunesid vestlused arhitektuurikirjanduse teemadel, mis kestsid veel hiliste öötundideni. 
 
Esimesele pikale konverentsipäevale järgnesid kaks ekskursioonipäeva, mille raames külastati nelja rauatööstusega seotud mõisa Soome lõunarannikul. Ehkki küll igas kohas oli palju huvitavat, mõjus suuremale osale konverentsil osalejatest enim Linderite perekonnale kuulunud Mustio. Ühtlasi oli see ka kaunis koht, kus teha teatavaks järgmise sümpoosioni toimumiskoht – Oslo. 

Elis Pärn

 

#koostöö #teadus
Peahoone lippudega_2022_Foto_Andres_Tennus

Rahvusvaheline töötuba „The Same Event? Morphologies, Reflections, Disseminations“

#instituudist #kultuur
Näitus akadeemilisest pärandist Von Bocki majas

Näitus Von Bocki majas akadeemilisest pärandist

#instituudist #teadus #ühiskonnale
Impeeriumi sünd

Mati Lauri uus raamat Venemaa ajaloost: Peeter Esimesest Katariina Teiseni