Kogemuslugu: praktika Saaremaa Muuseumis

Eeva Helga Kupits

Kõige parem viis oma erialaseid oskuseid proovile panna ja luua vajalikke sidemeid tulevikuks on läbi praktika. Ülikoolis on selleks hea võimalus, kuna praktika eest saab lisaks kõigele muule kasulikule ka ainepunkte.

Saarlasena oli mul siht selge – Saaremaa muuseum. Tegelikult olin väikesest peale tahtnud just sinna tööle minna, seega praktika võimalusest teada saades võtsin selle kohe plaani. 2022. aasta kevadel hakkasin uurima, kas nad võtaksid suvel üheks kuuks praktikandi ning minu rõõmuks seda tehtigi. Asjad kokku lepitud, asusin südasuvel lossi poole teele, sees kirjeldamatu tunne: väike hirm, kuid meeletu ootusärevus.

Esimesel nädalal tehti mind tuttavaks kõikide töötajatega ja nende tegemistega. Kohe esimesel päeval sain vaba voli käia läbi terve loss, pidin jälgima külastajaid, nende teekonda, millised probleemid võivad tekkida külastuse käigus, mida võiks muuta jne. Teisel ja kolmandal päeval olin töövari, kusjuures kolmas päev oli minu jaoks midagi uut ja erakordset. Sain võimaluse kaasa minna ajurünnakule ja mitte lihtsalt istuda ja tööprotsessi jälgida, vaid ka ise kaasa mõelda ja oma arvamust avaldada.

Kõige parem praktika juures oli see, et mul ei olnud päevast päeva sama ülesanne, vaid ma sain kätt proovida nii paljudes erinevates muuseumitöö osades, kui vähegi võimalik. Teisel ja kolmandal nädalal olin abiks muuseumi korraldatud lastelaagrites. Teisel nädalal võtsin suuna hoopis Mihkli talumuuseumi poole, mis on Saaremaa muuseumi filiaal. Seal olin abis esmakordselt toimuvas sepalaagris. Tutvusin talumuuseumi ajalooga, mis tööd seal päevast päeva tehakse ning aitasin kaasa laagri sujuvale toimimisele. Sepalaagri idee oli väga äge, lapsed (ja ka täiskasvanud) said teadmisi sepatööst ning laagri jooksul oma kätega päriselt sepistada endale, mida nad just tahtsid.

Kolmandal nädalal oli ka lastelaager, kuid seekord sain näha, kuidas teeb tööd muuseumipedagoog. Esimese päeva veetsime lossi juures tutvudes, teisel päeval  külastasime üht talu, kus kõik said maalida ning ujumas käia. Kolmandal päeval olime jälle Mihkli talumuuseumis, kus samuti oli lastele valmis pandud nii õpetlikke tegevusi, nagu taimede tundma õppimine, kui ka vahvaid mänge ja näpulisi tegevusi. Mul on küll varasem kogemus lastega tegelemisel, olen varemgi laagrites abiks olnud, kuid muuseumipedagoogi töö õpetas taas uusi asju – lapsi on palju, tegevused peavad olema toredad ja ühtlasi õpetlikud, kõiki peab kogu aeg jälgima ja tegevuses hoidma ning neile toeks ja abiks olema.

Viimaseks nädalaks jäeti mulle kõige keerulisem, aga põnevam osa – sain abiks olla fotokogus ja arhiivis. Kõigepealt muidugi tutvustati mõlemat, aga siis juba sain päriselt tööle asuda. Ma polnud selleks hetkeks veel arhiivinduse aineid võtnud, seega mul ei olnud kogemust MuISi ja muude asjadega, kuid need tehti mulle kiiresti selgeks ja saingi viimane nädal neile abiks olla tehes seda sama tööd, mida nad ise teevad. See nädal oli minu jaoks erialaselt kõige õpetlikum, sest tegin reaalselt neid asju, mida arhiivinduse suund endas sisaldab, kindlasti on koolis mõni aine nüüd kordades kergem.

Praktika oli lõppkokkuvõttes palju toredam ja õpetlikum, kui ma arvatagi oskasin. Nägin muuseumitöö kõiki külgi ja sain päriselt abiks olla ja ennast proovile panna. Mind võeti väga soojalt vastu, minu tähelepanekuid ja arvamusi kuulda ning kõik inimesed olid tohutult toredad, mis tegi minu praktika veel mitu korda paremaks. Muuseumi haldamine on üks suur meeskonnatöö, kus iga lüli on oluline. Olen väga tänulik selle kogemuse eest ja loodan, et minu edaspidine tee viib mind Saaremaa muuseumisse tagasi.

Loe praktikavõimaluste kohta siit. Praktikat meremuuseumis tutvustati veebruarikuu infokirjas.