Tartu Ülikooli arheoloogidele on juba 2010. aastast alates kombeks Rõuge muinastalus toimetamas käia. Esimene kümnend kuluski muinastalu püstitamisele, kuid nüüd kui hooned on püsti, on fookus juba konkreetsete eksperimentide läbiviimisel. Seetõttu võibki Rõuge muinastalu pidada eksperimentaalarheoloogia välibaasiks, millele sarnast Eestist ei leia.
Sel suvel toimus töö juba varasemalt toimunud formaadis: kõigepealt viiepäevane rauaaegsete tehnoloogiate praktika, mis on eelkõige suunatud tudengitele. Sel aastal võtsid osa nii Tallinna Ülikooli tehnoloogiaõpetuse õppurid kui ka Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö tudengid.
Praktika kulmineerus avaliku üritusega "Rõuge rauatalgud", mis sel korral oli pühendatud rauatööle. Selleks ehitati muinastallu taas üles rauasulatusahi. Samuti tulid kohale sepad Eesti Seppade Ühendusest, kes hiljem aitasid ahjusooja rauda kangiks taguda. Seppade ühisel pingutusel valmis ka viikingiaegse katla kolmjalg, mis tehti Osebergi laevamatusest leitud kolmjala järgi. Kolmjalg sai igatahes väga korralik ja kavatseme selle abil tulevikus rauaaegse kokakunsti erinevaid hõrgutisi järgi aimata.
Rauasulatuseksperiment oli sel aastal peamiselt seotud ahju ehituse testimisega. Tegime tavapärasest suurema ahju, et kombata meile kasutatava lõõtsa ja õhutuslõõrikute piire. Tundub, et Rõuges me saimegi teada, et päris nii suurt ahju pole otstarbekas ehitada. Küll aga võib rahul olla eksperimendi tulemusega, kuna ahjust välja võetud raud osutus küllalt hästi sepistatavaks ja sepp Peeter Reemanni juhatusel taoti sellest korralik rauakang.
Rauatalgud ja muinastehnoloogiate praktikat poleks võimalik läbi viia ilma toetajateta. Seekord panid õla alla Rõuge vald, Postimehe Fond läbi Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikool ja MTÜ Õpperetk.
Kui tahad täpsemalt teada, mis rauasulatusahjus toimub või mida on üldse rauasulatamisest Eestis teada, siis vaata näiteks seda videot.
Olen arheometallurg ehk minu põhiline uurimisvaldkond on mineviku metallitöö. Ma alustasin metallitöö uurimist 2011. aastal, võttes Jüri Peetsi ja Ain Mäesalu juhendamisel ette Käku sepikoja uurimise ja nüüdseks on sellest välja kasvanud laiem huvi kõiksugu metallitöö vastu. Metallitöö uurimiseks kasutan eelkõige materjaliteadusest üle võetud meetodeid, mille abil jõuame lähemale esemete valmistamistehnoloogia, kvaliteedi ja keemilise koostiseni. Metallivalu uurimiseks olen põhiliselt tegelenud metallisulatustiiglite ja valuvormide analüüsimisega, samas kui rauametallurgia osas on põhiliselt luubi all olnud sepikojad ja nende leiud. Vahemikus 2021 kuni 2024 tegelen oma projektiga “Eesti rauametallurgia kõrgaeg ja hääbumine 12.–14. sajandil”, mis on Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrant. Metallurgia uurimise kõrvalt tegelen eksperimentaalarheoloogiaga, aga ka muististe ja esemete 3D modelleerimisega fotogramm-meetria abil. Tehtud mudelid leiab aadressilt: https://sketchfab.com/r.saage