Uued raamatud Eesti sõjaajaloost

Rahvusarhiivi väljaantavas sarjas „Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost“ (peatoimetaja professor Tõnu Tannberg) ilmusid läinud aasta lõpus kaks kaalukat väljaannet Eesti sõjaajaloost.

Image

Sarja kümnenda raamatuna ilmus allikapublikatsioon „Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022), mille koostasid kaasprofessor Ago Pajur ja doktorant Toivo Kikkas. Raamatu põhiosaks on kolonel Ants Matsalo (Matsoni) päevaraamat aastatest 1931–1940.

Raamatu koostaja A. Pajur rõhutab sissejuhatuses õigusega avaldatud päevaraamatu unikaalsust, sest „Eesti iseseisvusperioodist ei ole mitte ühtegi samalaadset kõrgema sõjaväelase egodokumenti“.

Lisaks päevaraamatule leiab selle raamatu kaante vahelt A. Matsalo põhjaliku eluloo, mälestused Vabadussõja päevilt ning ka tema Kõrgema Sõjakooli lõputöö.

Vaata lähemalt siit.

Image

Ajaloodoktor Andres Seene monograafia „Sepikoda. Eesti sõjakoolid 1919–1940. Inimesed, ideed, institutsioonid“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022) on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Autor ütleb ise oma raamatu tutvustuseks: „Raamat käsitleb Vabadussõja ajal ja selle järel Eestis loodud sõjaväeõppeasutusi ja nende arengut kuni likvideerimiseni Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 1940. aastal. Käsitlus annab ülevaate Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste süsteemi loomisest ja selle allinstitutsioonidest (Kõrgem Sõjakool, Sõjakool, Mereväe Kadettide Kool, Sõjaväe Tehnikakool, Allohvitseride Kool, Lahingukool), nende tegevuseesmärkidest ja üldisest sõjaväe kaadriplaneerimisest“.

Väljaande lisadesse on koondatud andmestik aastatel 1919–1940 Sõjakooli, Mereväe Kadettide Kooli ja Sõjaväe Tehnikakooli kaadriohvitserina lõpetanud kokku üle 1500 ohvitseri elu- ja teenistuskäigu kohta.

Vaata lähemalt siit.

Mõlema raamatu toimetajaks on Katre Kaju, kujundajaks Helina Tamman ning kaanekujundus on Kalle Müllerilt.