Uued teadusprojektid arheoloogias

Uute eriilmeliste arheoloogia projektide eesmärk on tuua meile uusi teadmisi nii viljelusmajanduse algusest, koduloomade kasutuselevõtust, kesk- ja varauusaegsete täiskasvanute ja laste toitumisharjumustest kui ka sellest, millised muutused toimusid eestlaste elus muinasaja asendumisel keskajaga. Üha enam tehakse koostööd keemikute ja geneetikutega kasutades uus meetodeid.

Mis muutus eestlaste elus esimestel sajanditel pärast vallutust?

Heiki Valk

Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste konkursil sai aastateks 2023–2027 rahastuse suur rühmagrant „Eesti 12.–14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931). Peamiselt arheoloogilistele ja ainelistele allikatele tuginedes püütakse täiendada teadmisi sellest, mis muutus eestlaste elus esimestel sajanditel pärast vallutust.

Uurimistöö lähtekohaks on oletused, et maapiirkondades muutus esialgu vähe ja uuendused piirdusid linnadega, et kultuurilisi uuendusi vahendasid maale eestlastest vasallid ning et erinevused linnaeestlaste ja sakslaste staatuses kujunesid vallutusjärgsetel sajanditel järk-järgult, pikema aja vältel.

Uurimisküsimusteks on muinaslinnuste vallutusjärgne jätkuv kasutus, eriti Saare-, Lääne- ja Virumaal, keskaegsete vasallilinnuste tekkeaeg, algupära ja võimalik seos muinasajaga, asustuspilt enne ja pärast vallutust, eestlased 13.–14. sajandi linnades ja alevites. Vaatluse all on vana ja uue vahekord käsitöötraditsioonides ja tootmistehnoloogias (tekstiilid, keraamika, rauatootmine, muu linnakäsitöö). Kultuuri valdkonnas pälvivad tähelepanu piirkondlikud eripärad ja nende dünaamika, kirikute ja maakabelite rajamine ja asukohavalik ning matmiskommete muutumise aeg ja viis – eriti Lõuna-Eestis, mille kohta on seni teada väga vähe. Vana DNA uuringud koostöös genoomika instituudiga (Kristiina Tambets, PRG1027) aitavad eristada eestlasi ja sakslasi vallutusjärgse aja linnades ja alevites ning jälgida maarahva piirkondlikke geneetilisi erinevusi, sealhulgas seoses maakondade ja kultuurialadega.

Vaadatakse üle ja töötatakse läbi olemasolev arheoloogiline allikmaterjal ning täiendatakse seda uute uuringutega linnustel, vasallilinnustes ning kalme- ja kabelikohtades. Maastikul otsitakse muistiseid ja kontrollitakse neile viitavate detektorileidude leiukohti. Projekti juhib arheoloogiaprofessor Heiki Valk, selle täitmises osaleb partnerina Tallinna Ülikool.

Kaasaja tipptasemel analüüsimeetodid võimaldavad tuvastada põllumajanduse algust Põhja-Euroopas

Ester Oras

2022. aastal algas Ester Orase juhtimisel ning arheoloogia ja analüütilise keemia koostöös uus projekt „Piimapäevikud: Ida-Baltikumi kodustatud mäletsejate ja nende toodete tuvastamine muistsete biomolekulidega“.

Põllumajanduse saabumine ja sellega seotud koduloomade kasvatus oli inimkonna ajaloos revolutsioonilise tähtsusega muutus, mis mõjutas meie igapäevast toitumist, elutingimusi, aga ka tervist, geneetikat ning üldisemaid kehalisi funktsioone. Läänemere idakaldale jõudsid esimesed kodustatud loomad u 3. at eKr. Projekti eesmärk ongi tuvastada varaste koduloomade, eriti mäletsejate, kaugemat ajalugu Ida-Baltikumis ning uurida selle muutuse mõju muistsele toitumisele ja tervisele. Oma uurimistöös kombineerib Ester arheoloogiat, antropoloogiat ja kaasaja analüütilise keemia laboratoorseid meetodeid, rakendades lipidoomika, proteoomika ja genoomika meetodeid muistsete savinõudele, inim- ja loomajäänustele analüüsiks. Olulise uuendusena püütakse uurimistulemustes otsida korrelatsioone koduloomade kasutuselevõtuga seotud toitumise muutuste ning erinevate tervisega seotud ilmingute vahel. Lõpptulemusena soovib Ester anda põhjaliku ülevaate varaste koduloomade saabumisest, rollist ja mõjust siinsetele aladele, et paremini mõista meie toidulaua- ja loomakasvatuse ning tervise pikaajalist kujunemislugu.

Projekt on osaks Ester Orase viieaastasest Pro Futura Scientia stipendiumist, mille rahastaja on Rootsi Riigipanga Juubelifond (Riksbankens Jubileumsfond), Uppsala Ülikooli juures asuva keskuse Swedish Collegium for Advanced Study kaudu. Programmi eesmärk on rahastada lootustandvaid noorteadlasi, luues neile optimaalsed tingimused karjääriarenguks ja teadus-arendustööks, ning pannes aluse neile tenuurikoha loomiseks koduülikoolis.

PaleoMIX: Kultuuripärandi uurimise täiustamine rakendades innovaatilisi bioarheoloogilisi meetodeid

Mari Tõrv

2023. aasta jaanuaris algas Tartu Ülikoolis arheoloogia kultuuripärandi biomolekulaarset uurimist tõukav projekt PaleoMIX. PaleoMIXis õpivad Baltikumi arheoloogid, keemikud ja paleogeneetikud rakendama innovaatilisi bioarheoloogia ja arvutiteaduste meetodeid, et senisest säästlikumalt ja jätkusuutlikumalt uurida meie ühist kultuuripärandit. Pärandi uurimise hüppe tagamiseks Baltikumis teeme koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud uurimiskeskustega: BioArCh (Yorki Ülikool, UK), GLOBE Instituudi evolutsiooni ja ökoloogia sekstioonid (Kopenhaageni Ülikool, DK) ja Inimese Evolutsiooni ja isoTOPIK laborid (Burgose Ülikool, SE).

Uuenduslike meetodite kasutusele võtmine aitab leida vastuseid seni lahenduseta küsimustele ajaloos. PaleoMIXis võtame vaatluse alla ühe suurema muutuse inimkonna ajaloos – üleminek küttide-korilaste eluviisilt viljelusmajandusele. Kuidas ikkagi jõudis meie laiuskraadidele maaviljelus? Kuidas kohanesid 3. aastatuhandel siia tulnud migrandid jaheda kliimaga ja mida nad vajasid, et muuta siinsed mullad viljakandvaks? Kas elati külg-külje kõrval küttide ja korilastega? Kas üksteise elatusviise põimiti? Kuidas toimus veiste, sigade, kitsede ja lammaste kodustamine meil? Kas ja kuidas mõjutas muutunud elatusviis ja toit toonaste inimeste tervist?

Üleminekut viljelusmajandusele uurime molekulide tasandil. Ühelt poolt säästab seesugune lähenemine arheoloogiapärandit kui taastumatut vara, teisalt muudab uuritavaks terve rea seni tummasid objekte. Näiteks saame imeväikeste luukatkete või luuesmete, millel puuduvad ühele konkreetsele liigile omased tunnused, valkude koostist uurides kindlaks teha, kellele see luu kuulub. Yorki BioArCh’i laboris tehtud ZooMSi (zooarheoloogia-massi-spektromeetria) meetodit rakendades leiti 2022. aastal, et ühele Euroopa suurimale küttide-korilaste kalmistule maetute juures olnud luuripatsid olid valmistatud inimese luudest. Kopenhaageni kolleegid on oma mitmeid biomolekulaarseid meetodeid kaasanud uurimusega kiviaegsest tõrvanätsust taasloonud pildi 5700 aastat tagasi elanud Lolast. Saime teada tema geneetilise tausta, mida ta sõi ja milliseid haiguseid põdes. Tähelepanuväärne on seejuures tõsiasi, et tõrvanätsud on seni valdavalt arheoloogiakogudes tolmu kogunud ja uurimata.

Kaasates arheolooge, keemikuid ja geneetikuid loob PaleoMIX silla humanitaaria ja loodusteaduste vahel, vastates innovaatiliste meetodite rakendamise kaudu ajaloo sõlmküsimustele. Projekt kestab kolm aastat ja seda rahastatakse Euroopa Komisjoni Euroopa Horisondi programmist.

Balti lasteaed: paleopatoloogiline ja stabiilsete isotoopide keskne lähenemine kesk- ja varauusaegsete laste tervisele ja toitumisele Eestis

Alessandra Morrone

Multidistsiplinaarne uurimus vaatleb kesk- ja varauusaegsete (12.–18. saj) laste toitumist ja tervist. Esmakordselt Baltikumis seatakse lapsed bioarheoloogia keskmesse, kombineerides paleopatoloogiat ja stabiilsete isotoopide analüüse. Projektis rekonstrueeritakse täiskasvanute ja laste toitumisharjumused ning määratakse imetamisperioodi kestvus. Tuvastamaks toitumisega seotud stressiilminguid, võrreldakse ellujääjaid (täiskasvanud) mitte-ellujääjatega (lapsena surnud). Astmeline stabiilsete isotoopide analüüs hammastest ja luukoest võimaldab täpsemalt rekonstrueerida individuaalseid toitumisbiograafiaid ning stressi-episoode. Kombineerides isotoopandmeid paleopatoloogiliste ilmingutega luuakse pikaajaline ja detailne ülevaate laste tervisest ja toitumisest ning nende muutuste seosest erinevate ajaloosündmustega (näljad, epideemiad, sõjad). Projekt annab “sõnaõiguse” lastele kui marginaliseeritud inimgrupile minevikus, avardades oluliselt ajaloolisi käsitlusi lapsepõlvest. Vastutav täitja: Alessandra Morrone

Tutvu ka teiste käimasolevate projektidega: https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/sisu/teadusprojektid.