Ilmunud on ajakirja Baltic Journal of Art History uus number

Baltic Journal of Art History värske numbri (vol 23/2022) avatekst „Why is there a trefoil motif from Karja Church in Pikk Street in Tallinn?“ tutvustab UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna ajaloolist vanalinna, mis tõuseb Euroopa pealinnade taustal esile haruldaselt hästi säilinud keskaegse miljöö ja tänavavõrgustikuga. Autor Risto Paju avab linnaosa sügavat ajalugu läbi pisidetailide ning on süvenenud ühe konkreetse Tallinna keskaegse elamu (Pikk tn 7) raidportaali restaureerimisloosse.

Teheranis tegutsev kunstiajaloolane Mahnaz Shayestehfar on käsitlenud Euroopa arhitektuuriajaloo ja kristluse mõjuulatust Iraanis asuva Saint Stepanose kloostri näitel. Autor jõuab oma artiklis “Safavid and Portuguese Christian Influence on Saint Stepanos Monastery in Julfa, Iran“ järelduseni, et Portugalist pärinevate kristlaste rännakute tulemusena jõudsid Iraani ka Euroopas kasutusel olnud materjalid, kivimid ja dekooris rakendatud kaunistused.

Kaks järgmist artiklit on keskendunud Ukraina kultuuriruumile, millest esimene tekst „Migrant Church: Icons and Wall Painting of the Wooden Temple of St Nicholas in Hradec Králové“ tegeleb Tšehhis Hradec Královés (sks k Königgrätz) asuva 17. sajandil ehitatud puitkirikuga, mis on üks vanimaid säilinud puukirikuid kolme riigi – Slovakkia, Poola ja Ukraina – endisaegses ühises kultuuripiirkonnas. Autor Dr Roksolana Kosiv annab sügava ja asjatundliku ülevaate nii kiriku arhitektuurilisest eripärast kui ka sealsetest seinamaalingutest.

Ihor Kovalchuki, Roksolana Patyki ja Nataliia Beniakhi ühisartikkel „Ukrainian Iconography of the Late 20th and Early 21st Centuries: Trends and Leading Schools“ teeb sissevaate nii Ukraina sakraalkunsti ajalukku kui ka pikaaegse ikoonimaali traditsiooni tänastest trendidest.

Käesoleva numbri lõputekstiks on Eduard-Claudiu Grossi esseistlik artikkel „Colours of the Past: Considerations on Photographic Colourisation of Archival Photographs”, milles ta esitab intrigeeriva küsimuse arhiivmaterjalide, täpsemalt fotode, ümbertöötlemise suhtes – kas mustvalgete fotode automaatne värvimine tehisintellekti abil annab ajaloomaterjalidele lihtsustabajalootunnetamist või on see vastuolus minevikupärandi säilitamise reeglitega.