Autor:
Ajakirja kaanepilt

Ilmunud on Baltic Journal of Art History (vol 26)

Nii-öelda vabanumbri avateksti „Parterre Ornamentation in the Publications of the 16th–17th Centuries. The Use of the Dolphin Image in Garden Design“ autor on Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Nele Nutt. Viieteistkümnenda sajandi keskel, umbes 1450. aasta paiku tulid Guttenbergi trükimasinast välja esimesed trükisoojad leheküljed. Vitruviuse „De architectura” nägi trükivalgust 1486. aastal Frontinuse „De aquaeductibus urbis Romae” lisana. Sellele järgnesid mitmed kordustrükid ja tõlked ning 1520. aastal ilmus Vitruviuse traktaadi itaaliakeelne versioon. Veidi vähem kui kahekümne aasta pärast (1537) sai valmis Sebastiano Serlio itaaliakeelne teos „Tutte l'opere d'architettura, et prospetiua“, kus lisaks arhitektuuriteoreetiliste küsimustel kõrval puudutab Serlio ka pargiarhitektuuri. Käesoleva artikli jaoks ongi Serlio teos lähtekohaks, kust alates on võimalik tutvuda pargiarhitektuuri kajastava plaanimaterjaliga.

Image
BJAH

Mahuka uurimuse Narva Keisriväravast esitab oma artiklis „Domenico Trezzini´s Imperial Gate in Narva“ Ragnar Nurk (Tallinna Linnaplaneerimise amet, arheoloog). Šveitsist pärit fortifikatsiooniinseneri ja arhitekti Domenico Trezzini1 (u 1670–1734) tegevuse alguses Peeter I Venemaal on kindlusevärav Narvas. Seni pole olnud lähemat teavet Trezzini värava väljanägemise kohta, kuigi võimalikud ühisjooned tema poolt veidi hiljem kavandatud Peterburi Peeter-Pauli kindluse Peetri väravaga pole uudiseks. Lahtine on olnud isegi küsimus, kas Narvas oli tegu päris linnaväravatega või puust võiduväravatega või mõlematega, samuti kus need täpsemalt asusid. 

Maalirestauraatoritele pakub kindlasti huvi Joanna Dziduchi (maalirestauraator, Kuningas Johannes III palee muuseum Wilanówis, Varssav) artikkel „Hisotric, Examination and Conservation Issues Relating to Portrait of Gustav Adolf Hollander by Julius Gottfried Siegmund“, mis käsitleb põhjalikult nii nimetatud teose taastamistöid kui ka selle ajaloolist tausta.

Ajaloolane ja TÜ muuseumi kuraator Ken Irdi põnevast artiklist saame teada, kuidas kajastus 19. sajandi visuaalkultuuris (kitsamalt vaadates trükigraafikas) Tartu üliõpilaselu ja korporatsioonide teema ning milline oli selle kommunikatiivne panus ühtse baltisaksa identiteedi kujundamisse Läänemere-provintside haritud saksa vähemuse seas. Artikkel kannab pealkirja „Das Dorpater Studentenleben wiedergegeben in der Druckgrafik als Bestandteil der deutschbaltischen Identitätsbildung im 19. Jahrhundert“.

Ajakirja lõpetavad kaks ülevaatlikku teksti. Esiteks, kunstiloolase Reet Piusi ülevaade kuuest joonistusest, millel on kujutatud kunstnik Carl Siegmund Waltheri kodu Tallinnas Karja tänaval. Joonistuste autor ehk Walther oli tulnud 1809. aastal Dresdenist Eestisse näitekirjanik August von Kotzebue kutsel viimase laste koduõpetajaks Vardi mõisa, kuid 1812. aastal elas ta juba Tallinnas. Artikkel annab võimaluse tutvuda 19. sajani I poole linnaruumi interjööriga. Joonistused illustreerivad literaatide vestlusringi koosviibimisi.

Teiseks, Kõrgem Kunstikool Pallase õppejõudude Kurmo Konsa ja Madis Liplapi käsitlus n-ö kestlikust muuseumist. Artikkel „Imagined past and future: sustainability and museums in the Anthropocene“ põhineb 2023. aastal Tartus 19. sajandi linnakodaniku muuseumis toimunul näitusel „Kui karbid räägiksid...“.

Ajakirja on võimalik soetada TÜ kunstiajaloo osakonnast.

Head lugemist!
Kadri Asmer, peatoimetaja

Tõnu Tannbergi raamat

Ilmus kogumik „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju"

New Haven

Konverentsimaraton New Havenist Tartuni

Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid