Kaarel Piirimäe avalik loeng „Väärtused, ideed, huvid: Balti küsimus kolme suure suhetes Teise maailmasõja ajal“ ja monograafia esitlus

11. veebruaril kell 14.15 (Lossi 3-425) esineb Kaarel Piirimäe Eesti lähiajaloo seminari raames avaliku loenguga: „Väärtused, ideed, huvid: Balti küsimus kolme suure suhetes Teise maailmasõja ajal“ ja esitleb monograafiat "Roosevelt, Churchill and the Baltic Question: Allied Relations During the Second World War" , mis ilmus möödunud sügisel akadeemilises kirjastuses Palgrave Macmillan. Loengus arutleb Piirimäe Balti küsimuse jätkuva relevantsuse üle Ukraina sõja kontekstis. Nagu 1940. aastal, nii on praegugi tegu riigipiiride muutmisega sõjalise jõuga; nagu tollal keeldub nüüdki enamus riike anneksiooni tunnustamast. Balti küsimus tõi kaasa seni pikaajalisema mittetunnustamispoliitika rahvusvahelise õiguse praktikas. Kas midagi taolist võib ennustada ka Krimmi liitmisel Venemaaga?

Näib, et Balti küsimuse analüüs aitab lahti mõtestada kriisi Ukrainas. Taas kord põimuvad riikide suhtumises väärtuspõhised hinnangud ja reaalpoliitika. Krimmi annekteerimine ning interventsioon Ida-Ukrainas on küll moraalselt hukka mõistetud, Venemaale on kehtestatud sanktsioonid, kuid Venemaa täielikust poliitilisest ja majanduslikust isoleerimisest ei ole siiski keegi huvitatud. Rahvusvaheline kogukond otsib tasakaalu väärtuste ja huvide vahel – täpselt nagu 1940. aastal, kui eetilisi tõekspidamisi tuli kohandada strateegilistele huvidele.

Kaarel Piirimäe on esimene ajaloolane, kes on koostanud tervikliku analüüsi Balti küsimuse käsitlemisest Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhetes 1940. aastatel. Oma loengus heidab Piirimäe valgust 1940. aastate diplomaatia köögipoolele. Kuidas suhtusid Balti riikide annekteerimisse professionaalsed diplomaadid? Kuidas töötati välja Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide mittetunnustamispoliitika? Mida arvasid Balti riikidest president Franklin D. Roosevelt ja peaminister Winston Churchill? Millist rolli mängis Balti küsimus „Suure kolmiku“, s-o Roosevelti, Churchilli ja Stalini, suhetes? Mida siis ikkagi otsustati Teherani ja Jalta konverentsidel, kus Ida-Euroopa väidetavalt maha müüdi? Lisaks diplomaatiale ja riigijuhtide tippkohtumistele analüüsib Piirimäe ka ajakirjanduse (sõjaaegne tsensuur ja propaganda), teadlaste ja ekspertide, ning riiklike uurimiskomisjonide rolli Balti küsimuse lahendamises – või lahenduse edasi lükkamises.

Miks Roosevelt ja Churchill vaikisid, kui Stalin Balti riigid 1944. aastal taas kord annekteeris? Miks jäi mittetunnustamispoliitika, hoolimata Suure kolmiku suurest sõprusest ja strateegilisest koostööst, ikkagi püsima ning kestis järjepanu viiskümmend aastast kuni külma sõja ja Nõukogude Liidu lõpuni?

Kõik huvilised on teretulnud!

Täiendav info: kaarel.piirimäe@ut.ee; 565 771 05   

http://www.palgrave.com/page/detail/roosevelt,-churchill,-and-the-balti…