Arheoloogia professor ja akadeemik Valter Lang käis ajakirjanik Aimar Altosaarega vestlemas eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloost. Arheoloogilise ainese põhjal arvati, et lääneuurali keelt kõnelenud inimrühmad tulid Eestisse Ida-Euroopa metsavöötmest, enamasti Volga-Oka piirkonnast. Seda teooriat kinnitasid ka 7–8 aasta eest avaldatud geneetilised uuringud.
Samuti rõhutas Lang, et läänemeresoomlaste puhul tuleb rääkida tulemistest, mitte vaid ühest rahvarändest. Samas ei ole kõikidest sajanditest matuseid ega seega DNAd, mida analüüsida. Loe artiklit Postimehest ja kuula Postimehe taskuhäälingu „Kes me oleme? Kust me tuleme?“ episoodi „Läänemeresoome rahvaste kujunemisel oli Eesti keskuseks.
Olen töötanud Eesti arheoloogias alates ülikoolistuudiumi lõpetamisest 1981, esialgu uurijana Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis Tallinnas, alates 1999. aastast aga korralise professorina Tartu Ülikoolis. Kuni 2000. aastate lõpuni töötasin kolme suurema asustusarheoloogilise projektiga Harjumaal, Virumaal ja Raplamaal, uurides selle kõrval ka muistseid põllusüsteeme ja ainelist kultuuri, eriti keraamikat. Arheoloogilistest perioodidest olen kõige rohkem tegelenud pronksiaja ja eelrooma rauaajaga, kuid kokku u 200 teadustöö temaatika on ulatunud neoliitikumist keskajani. Suuremaid väljakaevamisi olen teinud muistsetel asulakohtadel (Uderna, Olustvere, Ilumäe), linnamägedel (Iru, Keava, Võnnumägi), kalmetel (Väo, Viimsi, Tõugu, Uusküla, Palmse), põllujäänustel (Saha-Loo, Proosa, Uusküla, Ilmandu). Viimastel aastatel olen pühendunud meie etnilise ajaloo uurimisele. Olen 3 aastat olnud instituudi juhataja ja 7 aastat filosoofiateaduskonna dekaan. 2010 valiti mind Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ning 2017 Soome Teaduste Akadeemia välisliikmeks, peale selle kuulun mitmesse teadusseltsi Eestis, Leedus ja Soomes.