Mihkel Mäesalu ettekanne EÕS-is käsitleb ühe keskaegse õigusteksti kasutamist

Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolek toimub kolmapäeval, 28. oktoobril kell 16.15 Lossi 3-406. 

Päevakorras on Mihkel Mäesalu ettekanne "Ühe keskaegse õigusteksti kasutamisest. Mõõgavendade ordu Saksa ordusse inkorporeerimise üriku (1237) omaaegsed tõlgendused Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahelise konflikti kontekstis (1290. aastatest kuni 1480. aastateni)."  

Ettekanne keskendub ühe keskaegse õigusteksti kasutamisele kahe sajandi vältel. Mulle näib, et õigustekstidel (privileegidel, määrustel, lepingutel jne) ei saa olla ühte selgelt defineeritavat tõlgendust. Teksti tähendus muutub aja jooksul ja sõltub nii tõlgendaja eesmärkidest, kui ka sellest, kas kaasaegsed tema tõlgendust üleüldse aksepteerivad. Püüan seda demonstreerida toetudes ühe paavst Gregorius IX (ametis 1227–1241) üriku kasutamisele Riia peapiiskoppide ja Saksa ordu vahelistes tülides 13. saj lõpust kuni 15. saj lõpuni.

1237. aasta 12. mail teavitas paavst Gregorius IX orduvendi ja Liivimaa piiskoppe Mõõgavendade ordu inkorporeerimisest Saksa ordusse. Just selle ürikuga seati paika Saksa ordu Liivimaa haru õiguslik vahekord piiskoppide ja paavstiga Saksa ordu ja Riia peapiiskopid oma sajandeid väldanud konfliktide käigus oli Gregoriuse ürik üks paljudest autoriteetsetest õigusdokumentidest, mille toel tülitsejad oma eesmärke ellu viia püüdsid. Muuhulgas esitasid nad üriku alusel väiteid, mis olid teatavas vastuolus omaaegse õigusliku tegelikkusega: peapiiskopid nõudsid näiteks Saksa ordult läänivannet ning väitsid, et Liivimaa on õigupoolest Kirikuriigi osa.

www.ut.ee/OES