Autor:
Herbert Ligile antakse üle Kreutzwaldi mälestusmedal, Võrus 1988. aastal. Dr.KM F 302:4/n.

Rahvusarhiiv andis ajalooprofessor Herbert Ligi 95. sünniaastapäeva puhul välja raamatu

Rahvusarhiiv andis Tartu Ülikooli kauaaegse ajalooprofessori ja üldajaloo õppetooli juhataja Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja kogumiku tema kirjutistest. Raamatu esitlus toimus 25. oktoobril algusega kell 15 Rahvusarhiivis (Nooruse 3, Tartu).

Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu Ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas – eelkõige Põhjamaades – ja see kajastus nii tema teadustöös kui ka üliõpilaste juhendamises. Ligi peamiselt agraarajaloo ja talurahva ajalooga seotud uurimused paistsid silma nii põhjalikkuse kui ka tollal uuenduslike statistiliste meetodite kasutamise poolest.

Esitlusel kõneleb professor Herbert Ligist kui ajaloolasest ja kolleegist emeriitprofessor Tiit Rosenberg, seejärel tutvustab raamatut Ülle Tarkiainen. Esitluse ametliku osa lõpus saavad sõna võtta kõik soovijad. Järgneb seltskondlik keskustelu Rahvusarhiivi fuajees.

Image
Raamatu kaanepilt

Suurem osa esitletava kogumiku artiklitest on seotud talurahva koormiste, asustusajaloo ja ajaloolise demograafiaga. Tervikuna on avaldatud Herbert Ligi 1963. aastal ilmunud ulatuslikule kaardimaterjalile tuginev monograafia „Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI–XVII sajandil“, mis on Eesti maaviljeluse ajaloo seisukohalt püsiva väärtusega. Nõukogude Liidu üldise perestroikaaegse liberaliseerimise õhkkonnas 1980. aastate lõpul keskendus Ligi täiesti uutele teemadele. Õpetatud Eesti Seltsi ajaloo uurimine ja tutvustamine muutus oluliseks seoses seltsi taastamisega. Uurimistöö põhiraskus kandus aga hoopis Nõukogude 1940.–1950. aastate massirepressioonide uurimisele. Ligi poleemika teiste uurijatega küüditatute ja metsavendade arvu ning repressioonide kavandajate ja elluviijate isikliku vastutuse üle hoidis tollal pidevalt üleval nii akadeemilist kui ka avalikku ajaloohuvi.

Jälgi ka Rahvusarhiivi Facebooki üritust. Rahvusarhiivi Facebooki lehelt leiab ka pildigalerii toimunud üritusest.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Konverents Heimat Revisited 2024

Tartus toimub konverents baltisakslastest pärast Teist maailmasõda

Mari Tõrv, Kadri-Ann Pankrotov ja Marju Himma

Mari Tõrv, Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma pälvisid konkursi „Naised teaduses“ stipendiumid

Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi teadmussiirdedoktorantuuri raamlepingu allkirjastamine

Tartu Ülikool ja Eesti Rahva Muuseum tihendavad koostööd doktorantide õpetamisel