Autor:
Canva

Suvist lugemist: raamatud ja väljaanded ajaloolastelt

Suvepuhkused lähenevad ja aeg on teha järjekordne ülevaade värskeimast ajalookirjandusest, mille seltsis puhkust veeta. Haara randa suvises kuues ajalookultuuri ajakiri Tuna, mereteemalise kaanepildiga Baltic Journal of Art History või Ajalooline Ajakiri. Ajalooringi humoorikas võtmes Muna saad sirvida siitsamast uudisest. Kellel on plaan sel suvel mõisatuurile minna, tasub lisainfoks kaasa pakkida juba 2023. aasta lõpus ilmunud raamat  „Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada“, mis on jätk teosele „Eesti mõisad ja lossid I. Aadlikultuuri seitse aastasada“. Samuti väärtuslikku lugemist pakuvad "Valge kotka tiiva all", Baltimaade loomaajaloost pajatav kogumik pealkirjaga „Baltic Human-Animal Histories“ ja „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“.

Image
BJAH

Ilmunud on Baltic Journal of Art History (vol 26). Nii-öelda vabanumbri avateksti „Parterre Ornamentation in the Publications of the 16th–17th Centuries. The Use of the Dolphin Image in Garden Design“ autor on Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Nele Nutt. Maalirestauraatoritele pakub kindlasti huvi Joanna Dziduchi (maalirestauraator, Kuningas Johannes III palee muuseum Wilanówis, Varssav) artikkel „Hisotric, Examination and Conservation Issues Relating to Portrait of Gustav Adolf Hollander by Julius Gottfried Siegmund“, mis käsitleb põhjalikult nii nimetatud teose taastamistöid kui ka selle ajaloolist tausta. Ajaloolane ja TÜ muuseumi kuraator Ken Irdi põnevast artiklist saame teada, kuidas kajastus 19. sajandi visuaalkultuuris (kitsamalt vaadates trükigraafikas) Tartu üliõpilaselu ja korporatsioonide teema ning milline oli selle kommunikatiivne panus ühtse baltisaksa identiteedi kujundamisse Läänemere-provintside haritud saksa vähemuse seas. Ajakirja lõpetavad kaks ülevaatlikku teksti. Esiteks, kunstiloolase Reet Piusi ülevaade kuuest joonistusest, millel on kujutatud kunstnik Carl Siegmund Waltheri kodu Tallinnas Karja tänaval.  Teiseks, Kõrgem Kunstikool Pallase õppejõudude Kurmo Konsa ja Madis Liplapi käsitlus n-ö kestlikust muuseumist. Artikkel „Imagined past and future: sustainability and museums in the Anthropocene“ põhineb 2023. aastal Tartus 19. sajandi linnakodaniku muuseumis toimunul näitusel „Kui karbid räägiksid...“. Loe pikemat uudist siit.

Image
Tuna

Ilmunud on ajalookultuuri ajakirja Tuna uus põnev number, kus kirjutavad mitmed meie ajaloolased. Mihkel Mäesalu uurib, mis põhjustel jäi 15. sajandil soiku rauatootmine kogu keskaegsel Liivimaal. Anu Mänd ja Anti Selart võtavad vaatluse alla mõne aasta eest Tallinnast leitud keskaegsed palverännumärgid, selgitades nende päritolu ja sidet Riia Püha Vere reliikviaga. Ago Pajur võtab vaatluse alla Jaak Pihlaku koostatud albumi „Viljandimaa Vabadussammas“ ning Mart Kuldkepp tutvustab tänavu ilmunud artiklikogumikku „Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni“. Loe pikemat uudist siit.

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmus Enn Tarveli "Valge kotka tiiva all". Pärast 2018. aastal ilmunud menuka monograafia "Eesti rahva lugu" ilmumist tegi kirjastus Varrak Enn Tarvelile ettepaneku koostööd jätkata ja kirjutada üldkäsitlus Poola ajast Eestis. Päris valmis käsikiri ei saanudki seoses ajaloolase lahkumisega 2021. aasta septembris. Marek Tamm kirjutab Enn Tarveli raamatu eelmärkuses järgmist: "Suure töö käsikirja trükiks ettevalmistamisel tegi ära Marten Seppel, kes koostas harali materjalidest tervikliku teksti, komponeeris Tarveli varasematest käsikirjadest sissejuhatuse, mida autor ise vormistada ei jõudnud, valis väljaandesse illustratsioonid, pani kokku kirjandusnimekirja ja kirjutas raamatule järelsõna." Loe pikemat uudist siit.

Image
Raamatu kaanepilt

Rahvusvahelises Peter Langi kirjastuses ilmus kogumik Baltimaade loomaajaloost pealkirjaga „Baltic Human-Animal Histories“, mille koostasid Linda Kaljundi, Anu Mänd, Ulrike Plath ja Kadri Tüür. Enamik artikleid käsitleb keskaega või varauusaega, ent ajalises plaanis ulatub kogumik esiajaloost 21. sajandisse. Raamatu I osa on pühendatud inimeste ja loomade suhetele, II osa kaubandusele ja III osa loomade kujutamisele kunstis ja nende käsitlemisele kirjanduses. Tutvu raamatuga ka kirjastuse kodulehel

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmus raamat „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“, mille autor on Londoni Ülikooli Kolledži professor ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi külalisprofessor Mart Kuldkepp. Mart Kuldkepp paneb oma uues raamatus Eesti iseseisvumise laiemasse konteksti. Lisaks rahvuslike ideede levikule toob ta esile ka rahvusülesed ideed ja sündmused. Tutvu raamatuga kirjastuse kodulehel. Loe ja kuula raamatu kohta lisaks: Andres Reimanni artikkel „Varased eesti rahvuslased unistasid põhjamaisest föderatsioonist“, Novaator (15.02.2024); Mart Kuldkepp saates „Nädala raamat“, Kuku raadio (16.02.2024); Mart Kuldkepp saates „Huvitaja“, Vikerraadio (27.02.2024).

Image
Ajaloolise Ajakirja kaanefoto

Ilmunud on Ajaloolise Ajakirja 2023. aasta teine number. Kristjan Oadi artikkel keskaja ajaloost uurib Lodede suguvõsa ajalugu ja varajast tegevust Eestimaal. Hanna-Liis Kaarlõp, Mare Oja ja Katrin Poom-Valickis kirjutavad tundlikest teemadest ajalootunnis Eesti õpilaste vaatenurgast. Lisaks on numbris ülevaade mahukast saksakeelsest kogumikust protestantismi ajaloo kohta Baltikumis ning Ilmar Tammisto doktoriväitekirjast „Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634-1680“. Uue numbriga saab tutvuda ajakirja kodulehel.

Image
Ajakiri Muna

Ajalooring esitles aprillis ajakirja Muna teist numbrit. Tegemist on Ajalooringi kord aastas välja antava ajakirjaga, kuhu tudengid saavad kirjutada oma huvide järgi ajalooteemadel humoorikas võtmes. Selleaastasest Muna numbrist võib leida Tšehhi õllede ülevaate, Falklandi sõja ajaloo, ülevaate Eesti tähestikulisest naabrist Eritreast, Ajalooringi tähetarkade horoskoobi ja palju muud põnevat.

Huvilised saavad Muna sirvida PDF-ina:

 

Image
Eesti mõisad ja lossid II

Kellel on plaan sel suvel mõisatuurile minna, siis tasub kaasa haarata juba 2023. aasta lõpus ilmus Tartu Ülikooli emeriitprofessori, esseisti ja kunstiajaloolase Juhan Maiste raamat  „Eesti mõisad ja lossid II Aadlikultuuri seitse aastasada“, mis on jätk teosele „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ I osale. See on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. Teekond Euroopasse ja rahvusliku ärkamiseni oleks saanud alata varem. Paraku on ajalool omad seadused. 1700. aastal puhkenud Põhjasõja järel astusid lavale uued näitlejad, kes tõid kellegi poolt varem valmis kirjutatud ooperilibreto lavale uues vormis. Sellest kõneleb aga juba järgmine raamat. Täpsema tutvustuse leiab kirjastuse lehelt. Siinkohal tasub välja tuua, et esimesest raamatust ilmus ka kordustrükk, mille sisust saab aimu siit.

Kui soovid uuesti tutvuda varasemate lugemissoovitustega, siis leiad need siit: 

aasta algus 2024

suvi 2023

aasta algus 2023

 

 

 

 

Tõnu Tannbergi raamat

Ilmus kogumik „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju"

New Haven

Konverentsimaraton New Havenist Tartuni

Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid