Autor:
Canva

Uued väljaanded ja raamatud ajaloolastelt ja arheoloogidelt

Kui andsid aasta alguses lubaduse lugeda uuel aastal palju raamatuid, loe kindlasti ka ajaloo(kirjandu)st. Siit leiad loetelu viimase poole aasta jooksul ilmunud teostest ja väljaannetest, mille autorite, toimetajate või tõlkijate hulgas on meie ajaloolasi ja arheolooge.

Image
Tutulus

Kultuuripärandit väärtustades: ilmus TÜ arheoloogide toimetatud ajakirja Tutulus uus number. Taaskasutus, retseptid, rõivamood, sotsiaalmeedia – kas need märksõnad pärinevad tänapäevasest trenditeadlikust ajakirjast? Ei, jutt käib hoopis Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna populaarteadusliku ajakirja Tutulus 2023. aasta numbrist, milles käsitletu näitab, et minevik on ikka tänapäeva raamides tegutsevate uurijate nägu. 23 loos antakse ülevaade põnevatest arheoloogilistest avastustest, leidudest ja uurimustest, samuti arheoloogilistest välitöödest ja näitustest Eestis. Tõsisematest, ühiskonda laiemalt puudutavatest teemadest võib ajakirjas esile tõsta arheoloogiapärandi hoidmise ja kaitsmise, millega on ülikool Eesti kultuuri säilitajana tihedalt seotud ning mis peaks olema oluline kõikide Eesti elanike jaoks. Ka üks autoritest kirjutab: „Oleme saanud päranduseks palju, mida avastada, uurida, mõista ja tänulikult nautida.“ Tavahinnast veidi soodsamalt on võimalik Tutulust osta õppehoone Jakobi 2 valvelauast. Loe pikemat uudist siit.

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmus raamat talurahva seksuaalkäitumisest 18. sajandi Liivimaal, mille esitlus toimub 14. veebruaril kell 16 Rahvusarhiivis (Nooruse 3). Uusaja professoril Mati Lauril ilmus uus raamat pealkirjaga "Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal", mis annab ülevaate tolleaegsete eestlaste ja ka lätlaste intiimelust. Lisaks Liivimaa talurahvale vaatleb autor põgusalt ka Põhja-Eestis ning mujal Euroopas toimunut. Üks põhjus, miks 18. sajand on meie ajalooteadvuses nii varju jäänud, on tõsiasi, et me ei tunne toona elanud eestlasi. Senises ajalookirjutuses on nad esindatud vaid kollektiivse talurahvana, kes ägas feodaalkoormiste raskuse all. Nime- ja nägupidi tunneme neist õige väheseid. Siin nad nüüd on! Teie käes olevas raamatus on 18. sajandil elanud eestlasi esitletud kaugelt rohkem kui meie senises ajalookirjutuses kokku. Et see raamat kõneleb kogu Liivimaast, mis toona moodustas haldusliku terviku Riiast Peipsi kaldani ning Saaremaast Väina jõeni, ei saa me läbi ka lätlasteta, kes elasid vahetult meie kõrval ning kelle ajalugu seisab meile lähemal kui ühegi teise rahva oma. Loe pikemat uudist siitLisalugemist: Mati Laur, Tervisenurgake: seksuaalkäitumisest 18. sajandi Liivimaal, ajaloo ja arheoloogia instituudi infokirja 2022. aasta detsembris ilmunud lugu.

Image
Vabadussõjast iseseisvuse taasamiseni
Tõnu Tannberg, Aigi Rahi-Tamm (koost.). Vabadussõjast iseseisvuse taastamiseni. Uurimusi 20. sajandi Eesti ajaloost (Rahvusarhiivi toimetised 5). Tartu: Rahvusarhiiv, 2023, 454 lk. (autor: Raamatu kaanepilt)

Rahvusarhiivi toimetiste uus teemanumber vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Rahvusarhiivi toimetiste sarjas ilmunud 20. sajandi Eesti ajaloole pühendatud teemanumbri koostajateks oli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg ja arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm. Väljaande toimetajaks oli Katre Kaju, kujundajaks Helina Tamman ning resümeede tõlkijaks/toimetajaks Peeter TammistoÄsja ilmunud teemanumbri näol on tegemist on üsna avara fookusega artiklite kogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad siiski mitme ühise märksõna alla. Kogumiku üheks läbivaks teemaks on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Mitmed uurimusi seob ühiskondliku meelsuse kujundamise, vastupanu ja selle tasalülitamise temaatika ja kogumikust ei puudu ka välispoliitika teemadele pühendatud uurimused. Loe pikemat uudist siit

Image
Raamatu kaanepilt

Aadu Musta viimane raamat on mõeldud kõigile ajaloo- ja kultuuriloohuvilistele. Postuumselt on ilmunud emeriitprofessor Aadu Musta raamat „Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)“, mis keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi arhiivimaterjalidele. Lisaks uurijatele ja üliõpilastele on raamat mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi aja- ja kultuuriloo vastu. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi arhiivimaterjalidele. Autor jutustab kaasakiskuvalt ja inimnäoliste näidete varal, kuidas selles arhiivis on peidus sündmuste ja protsesside poliitilised tagamaad, varjatud eesmärgid ja salapoliitikad, propagandistlikud suured ja väikesed projektid ning veel tohutu hulk sellist teavet, mida keskvõim pidas vajalikuks koguda. Loe pikemat uudist siit. Lisalugemist: Raimu Hanson „Trükist tuli Aadu Musta viimane tema eluajal lõpuni kirjutatud raamat“, Tartu Postimees,12. jaanuar 2024.

Image
Aastaraamatu kaanepilt

Ilmunud on Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2022, peatoimetaja Heiki Valk. Õpetatud Eesti Selts on Eesti vanim teadusselts, mille asutasid 1838. aastal Tartus estofiilsed õpetlased. Praegu on Õpetatud Eesti Selts Tartu Ülikooli juures tegutsev, Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusselts, mille põhikirjaline eesmärk ja kultuuriline missioon on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Õpetatud Eesti Selts koondab nii üliõpilasi, õppejõudusid kui ka ärksaid linnakodanikke. ÕESi aastaraamat on Eesti vanim jätkuvalt ilmuv rahvuskultuuri ja -teadusi kajastav perioodiline väljaanne, mis on ilmunud 1863–1940 ja uuesti aastast 1988, mil pärast sunnitud katkestust taastati seltsi tegevus. Aastaraamat koondab teadusartikleid, mille aluseks on 2022. aasta vältel seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Tänavusest aastaraamatust saab lugeda artikleid Eesti NSV majandite nimedest, esimestest Eestist pärit doktorikraadiga naistest ja 20. sajandi alguse eesti tööliskirjaniku Otto Müntheri loomingust. Kolm artiklit põhinevad sõjaeelse Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsa teemalise teaduspäeva ettekannetel. Loe pikemat uudist siit.

Image
Raamatu kaanepilt

TÜ Pärnu kolledž tutvustas detsembris uut ajalooraamatut “Academia Pernaviensise lugu. Tartu ülikool Pärnus aastail 1699-1710”. Ajalooraamatu esitlus oli sissejuhatus järgmisse aastasse, mil täitub 325 aastat ülikooli asutamisest Pärnusse. Teose autorid on tunnustatud teadlased: ajaloolane ja arheoloog Aldur Vunk, ajaloolane Janet Laidla ning filoloog ja tõlkija Janika Päll. Raamatu on toimetanud kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal ning kujundanud Pärnu Muuseumi kunsti- ja fotokogu hoidja Indrek Aija. Raamatu ajastutunnetust elavdavad Janno Preesalu illustratsioonid. Autor Aldur Vungi sõnul jõudis 18. sajandi alguses lõpule üks oluline periood Eestimaa kõrghariduse arenguloos, millest seni on puudunud põhjalikum õppematerjal. Loe pikemat uudist siit.

Image
Ajakirja kaanepilt

Detsembris ilmusid Eesti Arheoloogiaajakirja kaks uut numbrit. Esimeses kirjutatakse Tamula kalmistust, eelrooma rauaaegsetest laibamatustest ja arvepennidest. Teine, ajakirja erinumber, tutvustab projekti "Võõras vs kohalik kesk- ja uusaja toitumisharjumustes Läänemere idaaladel: päritoluanalüüside kasutamine tarbimismuutuste jälgimisel" tulemusi. Eesti arheoloogiaajakiri / Estonian Journal of Archaeology on rahvusvaheline ajakiri, mis alustas ilmumist 1997. aastal. Ajakirja väljaandjaks on Eesti Teaduste Akadeemia koostöös Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga.

Image
AVE

Detsembris toimus taaskord AVE ehk arheoloogiliste välitööde päev, kus esitleti teaduskogumikku Archaeological Fieldwork in Estonia 2022. "Uues kogumikus on 21 artiklit ning käsitletakse nii eelmisel aastal toimunud välitöid kui ka muresid juhu- ja detektorileidudest teatamise ja menetlemisega. Kogumikus on inglis- ja saksakeelsed artiklid, millel on eestikeelsed kokkuvõtted." Pikemat uudis AVE ja aasta muistise kohta saab lugeda Eesti Arheoloogide Liidu kodulehelt. AVE artiklitega saab lähemalt tutvuda siin

Image
Raamatu kaanepilt

Uusaja professor Mati Lauri ja Eesti ajaloo professor Tõnu Tannbergi sulest on ilmunud raamat pealkirjaga "Rajoonide aeg 1950-1962", mis tutvustab aega, kui Eesti oli halduslikult jagatud paljudeks väikerajoonideks. Autoritel on seda eestlastele nii traagilist aega õnnestunud peegeldada täpselt õiges võtmes. Naer läbi pisarate või pisarad läbi naeru - mine võta kinni! Kas toonased rajoonilehtede ajakirjanikud olid lootusetud naivistid või näeme siin hoopiski halvasti varjatud dovlatovlikku pilget? Lugegem ja targemaks saame igal juhul! Kõik Eesti NSV hilisstalinistlikud ja varahruštšovlikud väikerajoonid Orissaarest Vastseliinani ja Lihulast Väike-Maarjani saavad tutvustatud ja ilmestatud tollaste mustvalgete fotodega täisverelisest nõukogude elust, olgu selleks siis "kartuliistutamine ruutpesitsi meetodil" või Tsiistresse jõudnud esimene liinibuss. Loe pikemat uudist siit. Lisalugemist: Sulev Oll, Küüditamise ja kolhooside loomise läbi elanud Eesti inimesed ei mõistnud rajoonide loomise otstarvet, Maaleht, 13. jaanuar 2024. 

Image
Ajalooline Ajakiri

Ajaloolise Ajakirja 2023. aasta esimesest numbrist leiavad lugejad Mark Gortfelderi artikli, mis analüüsib, kuidas muutus toetus enamlusele vahemikus novembrist 1917 kuni jaanuarini 1918. Vaatenurga rubriigis tutvustab Mati Laur vaateid seksuaalsuhete ajaloole varauusajal. Lisaks on vaatenurga rubriigis Kurmo Konsa mitmekülgne ülevaade arutelust muuseumide, arhiivide ja raamatukogude konvergentsi teemal. Inna Jürjo kirjutab Enn Küngi monograafiast „Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes 1561–1632“ ning doktorandid Toivo Kikkas, Ott Koor ja Jens Raevald võtavad kokku 2023. aasta ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorantide konverentsi. Teemanumbriga saab põhjalikumalt tutvuda ajakirja kodulehel.

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmunud on varauusaja kaasprofessor Marten Seppeli ja varauusaja teadur Madis Maasingu koostatud kogumik "Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800". Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast jõuliselt kehtestanud omaette etapina Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, moderniseeruvale riigile, lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista neid varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal aastatel 1520–1800 ja näitab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. See koondab üle 30 juhtiva Eesti 16.–18. sajandi uurija, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Peatükid on jagatud üheksasse alaossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Loe pikemat uudist siit.

Image
Dorpat/Tartu

Oktoobris esitleti Berliinis saksakeelset Tartu ajaloo ülevaateteost „Dorpat/Tartu. Geschichte einer Europäischen Kulturhauptstadt“, mille autorid on Tartu Ülikooli keskaja ajaloo professor Anti Selart ja Tartu Ülikooli uusaja ajaloo professor Mati Laur. Pärast teist maailmasõda on see esimene raamat, milles tutvustatakse Tartu ajalugu saksa kultuuriruumile. Paarisajaleheküljelise raamatu välja andnud tunnustatud Saksamaa kirjastus Böhlau on tagakaanel võtnud linna ajaloo kokku järgmiselt: „Asutatud piiskopilinnana, rikkaks saanud hansakaubanduses Venemaaga, võitnud tänu ülikoolile Emajõe Ateena kuulsuse ning olnud sovjettide võimu all keelutsoon. Raamat viib lugejad põneva ja vaheldusrikka ajalooga Eesti suuruselt teise linna, kes end 2024. aastal saab nimetada Euroopa kultuuripealinnaks“. Teos on üle mitme aastakümne esimene Tartu linna ajaloo ülevaade, mis on mõeldud nii teadlastele kui ka ajaloo- ja kultuurihuvilisele lugejaskonnale. Loe pikemat uudist, mis sisaldab ka väljavõtet ühest peatükist, siit. Lisalugemist: Raimu Hanson Anti Selarti ja Mati Lauri raamatust „Dorpat/Tartu“, Kultuuripealinna ajalugu läks saksa keeles lugejate ette mõnusat laadi kirjapanekuna, Tartu Postimees, 19. jaanuar 2024.  

Image
BJAH

Baltic Journal of Art History erinumber on pühendatud emeriitprofessor Maistele. 2022. aastal emeriteerus pikaaegne Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonna juhataja ja professor Juhan Maiste, kes ühtlasi tähistas siis ka oma 70 aasta juubelit. Eelneva taustal soovisid nii tema kolleegid, sõbrad kui ka endised ja praegused õpilased avaldada austust Maistele ning tema jäägitule pühendumusele kunstiajaloole. 30. septembril 2022 toimus TÜ muuseumi valges saalis konverents „Mälumaastikud. Juhan Maiste 70“, mille meenutuseks on ilmunud Baltic Journal of Art History erinumber (25/2023). Ajakiri koondab valiku konverentsil esinenud kõnelejate tekstidest, kelle kõikide peamised uurimisvaldkonnad on seotud ka emeriitprofessor Maiste loomingu ja teadustöö olulisemate teemadega: muinsuskaitse ja restaureerimine, mõisa- ja linnaarhitektuur, pargid ja maastikuarhitektuur. See koondab üle 30 juhtiva Eesti 16.–18. sajandi uurija, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Peatükid on jagatud üheksasse alaossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Loe pikemat uudist siit.

Image
Raamatu kaanepilt

Rahvusarhiiv andis Tartu Ülikooli kauaaegse ajalooprofessori ja üldajaloo õppetooli juhataja Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu Ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas – eelkõige Põhjamaades – ja see kajastus nii tema teadustöös kui ka üliõpilaste juhendamises. Ligi peamiselt agraarajaloo ja talurahva ajalooga seotud uurimused paistsid silma nii põhjalikkuse kui ka tollal uuenduslike statistiliste meetodite kasutamise poolest. Suurem osa esitletava kogumiku artiklitest on seotud talurahva koormiste, asustusajaloo ja ajaloolise demograafiaga. Tervikuna on avaldatud Herbert Ligi 1963. aastal ilmunud ulatuslikule kaardimaterjalile tuginev monograafia „Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI–XVII sajandil“, mis on Eesti maaviljeluse ajaloo seisukohalt püsiva väärtusega. Loe pikemat uudist siit

Image
Ajaloolise Ajakirja kaanefoto

2022. aasta neljanda Ajaloolise Ajakirja numbri põhiosa täidavad kolm kirjutist uusima aja ajaloo valdkonnast. Esimeses artiklis paigutab Andrus Tool Tartu ülikooli filosoofiaprofessor Mihhail Makarovi teadusliku pärandi nii Tartu kui laiemalt üldisesse filosoofiaajaloo konteksti. Teises artiklis analüüsib Aivar Jürgenson mitmekülgselt sõdurilegendi Balti naissnaipritest. Vaatenurga rubriigis küsib Peeter Kaasik „Kas Suvesõda või sõjasuvi“ analüüsides 1941. aasta sündmuste käsitlusi. Teemanumbriga saab tutvuda siin. Foto: Eesti Omakaitse Teise maailmasõja ajal, Rahvusarhiiv, EFA.271.0.391113.

Image
Raamatu kaanepilt

Ilmus koguteos "Eesti kunsti ajalugu 1, 1200-1520", mille 15 autori hulgas on ka kolm ajaloo ja arheoloogia instituudi teadlast: Anu Mänd, Riina Rammo ja Heiki Valk. „Eesti kunsti ajaloo“ esimene köide käsitleb ajavahemikku 1100–1520, kuid need piirid on väga tinglikud, sest nii mitmetegi arengute mõistmiseks tuleb vaadata kaugemale minevikku, samuti ei mõjutanud esimeste renessansi-ilmingute jõudmine Tallinna vähimalgi määral inimeste mentaliteeti – elati endiselt sügavalt religioosses maailmas. Alles Liivimaa sõda (1558–1583) käivitas protsessi, mis muutis siinset ühiskondlikku korraldust ja sellega seoses avas tee ka senisest erinevale maailma mõistmisele ja nägemisele. Esmakordselt on ühtede kaante vahel Eesti muinas- ja keskaegne kunst, kuigi tegelikult selle kunsti tellijad ja valmistajad ei tundnud mõistet „kunst” või „kunstnik”. Loe pikemat uudist siit.

Image
"Alkeemia ajaloost" raamatu kaas

Augusti lõpul ilmus Kurmo Konsa ja Meelis Friedenthali ühistööna raamat „Alkeemia ajaloost“, mis tugineb suures osas nende loengusarjale „Sissejuhatus alkeemiasse“. Alkeemia kui teadus püüab ühendada kõike olemasolevat ühtseks süsteemiks: elemendid, loodus, inimene, planeedid ja vaimne maailm. Raamat uurib alkeemiat lähtuvalt tänapäeva ajaloolisest vaatenurgast, vaadeldes alkeemiat kui osa maailmast, kus see eksisteeris. Autorid soovisid vältida nii esoteerilisi kui ka protokeemilisi lähenemisi. Kurmo Konsa on ülikooli arhiivinduse (säilitamise) kaasprofessor ja Meelis Friedenthal nii mõtteloo kaasprofessori kui ka raamatukogu Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor. UTTVst saab järele vaadata ka detsembris tähetornis salvestatud Kurmo Konsa ja Meelis Friedenthali loengut „Taevane ja maine alkeemia“. 

Image
Raamatu kaanepilt

2023. aastal ilmus koguni kolm Agur Benno tõlgitud raamatut. Siegfried von Vegesacki raamat "Tõlgina idas. Jutustus aastatest 1942–43" käsitleb aastaid 1941–1944, kui raamatu autor Siegfried von Vegesack teenis Saksa sõjaväe tõlgina Ukrainas, Gruusias, Krimmis ja Baltikumis. 1941. aasta suvise pealetungi käigus jõudis ta rindeüksuse koosseisus korraks sisse põigata kodusesse Lobergi mõisa ning näha kohalike siirast rõõmu Nõukogude ikkest vabanemise üle. See sõjakäik itta lõppes toona Viljandis, pärast mida suunati autor uude teenistuskohta. Käesolev meenutusteraamat on tema omalaadne roadmovie läbi kogu Saksa vägede idarinde tagala, kus ta oli aastail 1942–1943 peamiselt erinevate tagala majanduskomandode teenistuses. Loe lähemalt siit

Image
Raamatu kaanepilt

Agur Benno on tõlkinud ka raamatu "Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast" sarjast "Baltisaksa ajalugu". Vabadussõjast on palju kirjutatud nii oma vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud eestlaste kui ka punaste seisukohast, kuid siinsete baltisakslaste vaatepunkti on eestikeelses trükisõnas kajastatud väga vähe. Ometi on seegi vaatenurk toimunule olemas ning Eesti ja Läti ala sakslastel oli nendel pöördelistel aegadel täita oma roll. Mõneti aitab nende vaade meil nüüd toona toimunut selgemini mõista. See kogumik toob lugeja ette kolme baltisaksa noormehe sõjamälestused, mis näitavad toona toimunut eri nurkade alt. Loe lähemalt siit.

Image
Raamatu kaanepilt

2023. aastal ilmus ka Agur Benno tõlgitud Eestis elava saksa teadlase Karsten Brüggemanni raamat "Eesti Vabariigi loomine ning „ühtse ja jagamatu Venemaa“ lõpp. Vene kodusõja Petrogradi rinne 1918–1920", mis näitab Eesti Vabadussõda meile harjumatu nurga alt: laial rahvusvahelisel foonil ja eelkõige Vene kodusõja osana võitlustes selle tähtsaimal, Petrogradi rindel. Just siin, mitte Siberis ega Ukrainas, otsustati „ühtse ja jagamatu Venemaa“ saatus. Teos põhineb autori poolt veerand sajandit tagasi kaitstud doktoritööl, mis täitis ilmudes teatud lünga lääne ajalooteaduses ega ole oma aktuaalsust kaotanud. Loe lähemalt siit.

Suve alguses tehtud ülevaatega saab uuesti tutvuda siin ja aasta tagasi tehtud kokkuvõte asub siin.

 

Paris Pin-Yu Chen

Paris Pin-Yu Chen räägib globaalsest lähenemisest rassile ja eugeenikale sõdadevahelises Eestis

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Algab kandideerimine vastloodud humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale