Autor:
Foto: Stanislav Stepaško. Kass Tallinna Püha Vaimu kiriku retaablil, 1483.

Uus aasta tõi instituuti mitu põnevat projekti

Käesoleval aastal instituudis alanud kuus uut teadusprojekti toovad meile mitmekülgseid uusi teadmisi alates eliidikultuuri kujunemise alustest naiste hariduseni. Allpool on välja toodud projektide tutvustused ja juhtide kommentaarid. Samuti on ära märgitud info tudengitele projektides osalemise võimaluste kohta. Lisaks osalevad arheoloogid kahes koostööprojektis: Eesti Juurte tippkeskuses ja ühisprojektis Tallinna Ülikooliga, mille eesmärk on edendada praegusi teadmisi Eesti arheoloogiapärandist.

Kohaliku ja võõra integratsioon Eesti kultuuripärandis: eliidikultuuri kujunemise alused 13.–14. sajandil

01.01.2024–31.12.2024

Projekti eesmärk on välja selgitada Eesti ala aadelkonna kujunemise mehhanismid 13.–14. sajandil, keskendudes vallutuseelse eliidi ja sisserännanud aadlike integratsiooni võimalustele ja viisidele. Mahukate, digitaalselt kättesaadavaks tehtud allikahulkade esmakordne süstemaatiline teaduslik analüüs sellele küsimusele vastamiseks võimaldab kindlaks teha keskaegsete maavaldussuhete ja ühiskondlike hierarhiate õiguslikud alused. Tulemuseks on tänapäevasel metoodikal põhinev ajaloonarratiiv, kus on loobutud vastanduvatest etnilistest määratlustest mineviku käsitlemisel. See võimaldab revideerida eesti kultuuris juurdunud enesekuvandit, mis on eeldanud selgete etniliselt, sotsiaalselt ja õiguslikult määratud, omavahel hierarhiliselt suhestuvate ühiskonnagruppide („eestlased“ ja „sakslased“) väljakujunemist juba ristisõdade perioodil. Tutvu projektiga ka ETISes.

Ristisõdade-eelse ja -järgse  ühiskondliku eliidi omavahelist suhe keskagese Liivimaa alal on uurimisküsimus, mis on viimasel paarikümnel aastal paelunud tervet rida uurijaid nii ajaloolaste kui ka arheoloogide hulgast. Samal ajal on teadmised tolle ajaperioodi õiguslikest vahekordadest ja suguvõsade genealoogilistest sidemetest pahatihti jäänud saja-aasta tagusele tasemele. Tegu on uurimisvaldkonnaga, mis vajab uut lähenemist, arvestades tänapäeva medievistika saavutusi ja tänu digiteerimisele kättesaadavaks muutunud laia allikabaasi.

Projekti juht Anti Selart

Raua päritolu määramise alusuuring Eestis

01.01.2024–31.12.2025

Image
Foto: Agnes Unt. Rauasulatuskatse Rookses 2023. aasta suvel, mille käigus toodeti üle 5 kg rauda.
Foto: Agnes Unt. Rauasulatuskatse Rookses 2023. aasta suvel, mille käigus toodeti üle 5 kg rauda. (autor: Agnes Unt)

Raua päritolu määramise alusuuringu (lühidalt RAUR) eesmärgiks on luua tingimused raua päritolu analüüsideks.Tegemist on Eesti materiaalse kultuuri uurimise seisukohalt väga olulise küsimusega, kuna raud oli muinas- ja keskajal ainuke metall, mida Eestis kohalikust maagist toodeti. 2023. aastal tõestati ära, et šlaki abil on Eestis võimalik uurida raua päritolu, kuid selle uuringuga kaeti vaid osad Eesti rauasulatuskohtadest. Tervet Eestit puuduvate uuringute võimaldamiseks on tarvis proovistada ja analüüsida veel uurimata rauasulatuskohad. Päritolu-uuring võimaldab keemilise koostise abil viia kokku valmis esemed teadaolevate rauasulatuskohtadega üle Eesti ja saada vastus küsimusele, kas tegemist on kohaliku (ja millise piirkonna) või sissetoodud rauaga. Peale projekti RAUR edukat läbiviimist tekib Eesti teadlastel võimalus vastata täiesti uut laadi uurimisküsimustele, mis oluliselt täiendavad meie arusaamist mineviku käsitööst, kaubandusest ja kultuurist laiemalt. Tutvu projektiga ka ETISes.

Grandi saamine on suurepärane uudis, sest Postimehe fondi toel jõudsime esimeste edukate tulemusteni päritolu-uuringutes ja nüüd saame seda tööd jätkata. Plaan uurimistööks on ambitsioonikas - ära proovistada kõik Eesti rauasulatuskohad, mida me eri Eesti otstes teame, mis on eeltöö selleks, et saaksime tulevikus määrata raudesemete päritolu. 2024. aasta kevadel võtan ette rea välitöid rauasulatuskohtadele. Kellel on huvi kaasa lüüa, võtke ühendust: ragnar.saage@ut.ee.

Projekti juht Ragnar Saage

Digiloom. Loomakujutised Eesti keskaja ja varauusaja kultuuripärandis

01.01.2024–31.12.2024

Image
Stanislav Stepaško. Kass Tallinna Püha Vaimu kiriku retaablil, 1483.
Foto: Stanislav Stepaško. Kass Tallinna Püha Vaimu kiriku retaablil, 1483. (autor: Stanislav Stepaško. Kass Tallinna Püha Vaimu kiriku retaablil, 1483.)

Projekti käigus uuritakse loomakujutisi ja -sümboolikat Eesti keskaegsetel ja varauusaegsetel kunstiteostel ja materiaalses kultuuripärandis. Eesmärk on pildistada, kirjeldada ja analüüsida kirikutes, muuseumides ja teistes mäluasutustes paiknevatel esemetel kujutatud loomi, et uurida nende kujutiste mitmesuguseid funktsioone ja tähendusi minevikus ning luua avalik andmebaas, mis tooks uurimistulemused laia kultuurihuvilise publikuni. Projekt edendab Tartu Ülikooli koostööd Tallinna Ülikooli ja Muinsuskaitseametiga. Projekti tulemusena valmib lisaks andmebaasile ka populaarteaduslik raamat "Loomad Eesti kunstis 1200–1700". Projekt edendab digiandmete kasutamist õppe- ja teadustöös ning aitab loodetavasti tekitada nooremates põlvkondades huvi keskaegse ja varauusaegse kultuuripärandi uurimise ja kaitsmise vastu. Tutvu projektiga ka ETISes.

 

Nii nagu ajaloos on viimasel kümnendil hakanud esile kerkima inimülene vaatenurk, on ka kunstiajaloos hakatud järjest suuremat tähelepanu pöörama loomade ja laiemalt looduse rollile. Meie projekt keskendub kesk- ja varauusajale, mil loomakujutistel oli palju eripalgelisi tähendusi: nende kaudu edastati religioosseid ja didaktilis-moraalseid sõnumeid, piltlikustati hea ja kurja võitlust, anti edasi inimlikke voorusi ja pahesid jne. Projektis on vabatahtlikena kaasa lööma oodatud kunstiajaloo tudengid, kelle uurimishuvid jäävad 13.–18. sajandi piiresse või kes pole veel oma teemat leidnud, ent kellele loomasümboolika ja heraldika võiksid huvi pakkuda. Palun võtke uue semestri algul ühendust meiliaadressil anu.mand@ut.ee.

Projekti juht Anu Mänd

Infoeraldus ajalooliste institutsioonide protokollide (1880–1940) näitel

01.01.2024–31.12.2027

Image
Karilatsi (Kähri) vallakohus, PTM F 31:1/F2/16-3, Karilatsi Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2827643
Karilatsi (Kähri) vallakohus, PTM F 31:1/F2/16-3, Karilatsi Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2827643 (autor: Karilatsi (Kähri) vallakohus, PTM F 31:1/F2/16-3, Karilatsi Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2827643)

Eesti 19. sajandi vallakohtuprotokollid on olnud asendamatuks allikaks talupojaühiskonnas toimunud protsesside ja tollase keelekasutuse uurimisel. 2019. a käivitatud ühisloomeprojekti toel on tänaseks sisestatud u 127 300 protokolli. Loodud ressurss on pälvinud laia avalikku tähelepanu, avanud ajaloolastele ja keeleteadlastele võimalusi ainese mitmekülgseks uurimiseks ning suunanud uutele väljakutsetele. Käesoleva projekti eesmärgiks on analüüsida võrdlevalt kolme andmekogu ajavahemikust 1880-1940, et edasi arendada vanema keelekasutuse töötlemist ja kiirendada hajusa teabe leitavust, mis laiendab isiku, koha ja temaatiliste päringute tegemist mäluasutustes. Projekt annab töövahendid, mida saab kohandada ka teistele ajaloolistele tekstidele automaattöötluseks infoeraldamise eesmärgil. Normaliseeritavad tekstid saavad olema suurepäraseks allikaks keelelise varieerumise uurimisel. Andmete ristkasutus laiendab ajalooliste, keeleliste ja kultuuriliste protsesside analüüsi ning mõtestamist. Tutvu projektiga ka ETISes.

Ajaloolaste ja keeletehnoloogide koostööst Rahvusarhiiviga sündinud uurimisprojekt, mis uurib ja analüüsib vanema keelekasutusega ajaloolisi tekste, pakub mitmekülgseid ja kohati üsna ootamatuid uurimistulemusi. Nii näiteks võimaldab andmete visualiseerimine avastada tekstis märkamatuks jäävaid mustreid ning seoseid. Projektis on võimalik kaasa lüüa nii vabatahtlikuna (ühisloome keskkonnas) kui ka erinevate test- ja treeningandmestike loomisel ning juhtumiuuringute läbiviimisel. Huvilised võivad ühendust võtta meiliaadressil aigi.rahi-tamm@ut.ee.

Projekti juht Aigi Rahi-Tamm

Minevikulugude päästmine tuleviku jaoks: kirjaliku ja suulise pärandi sünergiline käsitlus

01.01.2024–31.12.2026

Projekt uurib sünergiliselt kirjalike ja suuliste lugude põhjal väikeste kogukondade minevikku, eesmärgiga taastada avalikkuse emotsionaalne side katkenud traditsioonidega. Seejuures pöörab ta suuremat tähelepanu kultuuripärandi segmentidele, mis on pikka aega jäänud varju. Kirjalik pärand ja intervjuud võimaldavad uurida kollektiivset mälu ja nende põhjal kogukondade suhet loodusega mis võimaldasid minevikus piiratud inim- ja materiaalsete ressursside tõhusat haldamist. Keskendudes kooliharidusele, taaskasutustavadele ja asjaosaliste afektipõhisele kommunikatsioonile, kavatseb RESTORY uurida jätkusuutlike hoiakute ja strateegiate kujunemist, õppida mineviku kogemusest ja integreerida need teadmised tulevikuloomesse. Lõpptulemusena võimaldab väikesemahuliste kogukondade intuitiivselt kujundatud ressursside maksimeerimise pikaajalise kogemuse raamistike tundmine oskusteabe edastamist akadeemiliselt uurijaskonnalt kohalikele mäluasutustele, sidusrühmadele ja kodanikele, aidates kaasa pidevalt muutuva pärandi jätkusuutlikule arengule. Projekti meetodiks on juhtumiuuringud, mis on suunatud Transilvaania sakslaste (rühm saksa keelt kõnelevaid koloniste) pärandi uurimisele, kes asusid umbes 800 aastat tagasi elama tänapäeva Rumeeniasse. 10 rahvusvahelist juhtumiuuringut täiendavad seda keskset teemat laiema ekspertiisi ja võrdlusmaterjaliga. RESTORY pakub ka võimalust kaasata kultuurispetsialiste arhiividest, muuseumidest ja raamatukogudest koolitustele, mille eesmärk on tõhustada kultuuripärandi õiget ja igakülgset haldamist, säilitamist ja propageerimist, seda kõike seoses laiema avalikkuse huviga ja vajadusega teha põhjendatud administratiivotsuseid kohalikul haldustasandil. Tutvu projektiga ka ETISes.

 

Rumeenia suurima, Babeș-Bolyai ülikooli (Cluj-Napoca) kaasprofessori, tunnustatud kirikuloolase Adinel C. Dincă algatatud projekt keskendub Transilvaania mitmerahvuselise ajaloopärandi tähendusele tänapäeva maailmas. Võrdlusmaterjalina on kaasa haaratud juhtumiuuringud teistest Euroopa regioonidest, kus eri rahvad on minevikus kõrvuti elanud, nende hulgas ka Eesti ajaloost keskaegse Liivimaa näitel.
 

Projekti juht Anti Selart

Naised Tartu ülikoolis 1919. aastani

01.01.2024–31.12.2024

Image
Grupp Tartu ülikooli naisvabakuulajaid, ÜAM F 41 F, Tartu Ülikooli muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3755725
Grupp Tartu ülikooli naisvabakuulajaid, ÜAM F 41 F, Tartu Ülikooli muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3755725 (autor: Grupp Tartu ülikooli naisvabakuulajaid, ÜAM F 41 F, Tartu Ülikooli muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3755725)

Tartu keiserliku ülikooli fondis Rahvusarhiivis on tuhandete naissoost koduõpetajate, hambaarstide, ämmaemandate, apteekri abiliste, naisvabakuulajate ja esimeste naisüliõpilaste isikutoimikud, mis pärinevad 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest. Neid toimikuid ja laiemalt Eesti naiste teekonda kõrghariduse poole Tartus ja mujal on uuritud (Tamul, Kivimäe, Leppik), kuid teema pole end kindlasti ammendanud. Projekti raames kogume andmestiku 1919. aastani Tartu ülikooliga seotud naiste kohta (sh ka töötajad) ning lisaks kogume kokku võimalikult palju teavet naiste kohta, kes alustasid kõrghariduse omandamist mõnes teises kõrgkoolis. Projekti tulemusena omame mahukat mitmekesist andmestikku ning kaasaegset analüüsi Eesti naiste püüust kõrgema hariduse poole, Eesti naisharitlaskonna tekkimisest ja arenemisest ning nende panusest Eesti kultuuri ja ühiskonna arengusse. Tutvu projektiga ka ETISes.

Kuigi projektis on kindlasti esiplaanil tänase Eesti alalt pärit naised ning nende haridusküsimused, siis projekti esimestel nädalatel isikutoimikutega töötades võttis järjest enam kuju ka impeeriumi mõõde – kui palju oli kaugemalt pärit naisi, kes on keiserliku Tartu ülikooli seinte vahelt läbi käinud. Usun, et projekti tulemused pakuvad alusmaterjali ka mitmeteks jätkuprojektideks. Kel on huvi projektis osaleda, võib kirjutada janet.laidla@ut.ee."

Projekti juht Janet Laidla

Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus

01.01.2024−31.12.2030

Eesti juurte tippkeskus (EJT) selgitab humanitaaria ja loodusteaduste sünergias Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Teisisõnu, tippkeskuse fookuses on evolutsioon – muutused ajas ja ruumis – selle mõiste kõige mitmekesisemates ilmingutes. Selleks luuakse uuenduslik, eri valdkondi ja meetodeid lõimiv erialadeülene raamistik inimeste, kultuuride ja keskkonna vastasmõjude uurimiseks. EJT uurib Läänemere idakalda rahvaid ja kultuure kujundanud protsesse viimase jääaja järgse asustuse algusest tänaseni, lähtudes areaalsest ja ökoloogilisest taustast. EJT teadustöö kaardistab inimpopulatsioone ja kultuuriilminguid ning neid mõjutanud abiootilisi (kliima) ja biootilisi (taimed, loomad) tegureid. Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleoökoloogia koostöös loodavatele paik- ja piirkondlikele täppisandmetele, sünteesib EJT detailseid teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis.

Arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi juhtimisel tööd alustava tippkeskuse kohta, mis toob kokku viis uurimisrühma Tartu Ülikoolist, ühe TalTechist ja ühe Eesti Kirjandusmuuseumist, saab lugeda sisukat ülevaadet arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi kodulehelt. Samuti saab projektist ülevaate ETISest.

Kaotatud ja leitud minevik: arheoloogiline informatsioon maastikul, andmekogudes ning inimeste kasutuses

01.01.2024−31.12.2026

Projekti eesmärgiks on oluliselt edendada praegust teadmist Eesti arheoloogiapärandist, ühendades traditsioonilised arheoloogilised meetodid digihumanitaaria ja sotsiaalteaduste meetoditega. Peamised uurimisküsimused on seotud probleemidega, mis on üles kerkinud otsinguvahendite laialdasest kasutamisest. Nende hulka kuuluvad küsimused, mis on seotud maastikega (leiupaikade iseloom haritud maal), esemetega (nende infoväärtus andmekogudes ja määramine masinõppe abil) ja hobiotsijate huvigrupiga (nende parem kaasamine ja motiveerimine tõhusamale koostööle). Projekt on tugeva rakendusliku potentsiaaliga, mis võimaldab pärandit paremini hoida ning mõtestatult kaasata hobiotsijate huvigruppi. Laiemale teemavalikule tuginedes esitatakse kõige üksikasjalikum ja ulatuslikum ülevaade hobiotsimise mõjudest Eesti arheoloogiapärandile. Tutvu projektiga ka ETISes

Instituudi kõigi teadusprojektide nimekirja leiad siit.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Helena Eglit

Helena Eglit peab ettekande „OSCE missioonist ja läänetargutamisest Eestis 1990ndatel“

pronksist mõõganupp ja rauast mõõk

Relvavennad luubi all: analüüsides esimese viikingiretke sõjavarustuse päritolu