Uus seminarisari juhib tähelepanu rahvusvahelise ajaloo valdkonnale
Septembris algab Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis uus seminarisari "Rahvusvahelise ajaloo seminarid". Vene-Ukraina sõda on huvi ajaloo vastu märgatavalt kasvatanud ning uue seminarisarja eesmärk on pakkuda ajaloolist perspektiivi nüüdisaja rahvusvahelise poliitika paremaks mõistmiseks. Osalema oodatakse rahvusvahelistest suhetest huvitatud üliõpilasi ja õppejõude.
Vene-Ukraina sõda on huvi ajaloo vastu märgatavalt kasvatanud. Kui Jugoslaavia sõjad, 2008. a. Gruusia või 2014. a. Ukraina sündmused ei suutnud Euroopat äratada ajaloolõpu unest, siis Putin 2022. aastal suutis. Oleme näinud, kuidas ajalugu oli vaja sõja õigustamiseks ja põhjendamiseks, ning hiljem selle selgitamiseks ja tõlgendamiseks. Rahvusvahelise ajaloo seminaride eesmärgiks on pakkuda ajaloolist perspektiivi nüüdisaja rahvusvahelise poliitika paremaks mõistmiseks. Me ei soovi laskuda presentismi, s-o vaadelda minevikusündmusi kitsalt tänapäeva vaatevinklist, vaid pakkuda narratiive ja tõlgendusi, mille õppetunnid ja järeldused tänapäeva poliitikas võiksid jääda igaühe enda teha.
Seminarisari juhib tähelepanu rahvusvahelise ajaloo valdkonnale. Rahvusvaheline ajalugu kasvas välja 19. sajandil õitsema puhkenud diplomaatia ajaloost ja oli seotud rahvusriikide kujunemisega maailmaajaloo põhitegijaiks. 1960.-1970. aastatel ülikoolides kanda kinnitanud distsipliin käsitles rahvusvahelise elu laia spektrit: diplomaatia, välispoliitika ja sisepoliitika seosed, kaubandus, propaganda, strateegia, luure jne. Keele-, kultuuri- jms pöörded ühiskonnateadustes sundisid valdkonda kaitseseisundisse: selgitada tuli nii konservatiivseid arhiivipõhiseid uurimismeetodeid kui ka keskendumist riigimeestele, diplomaatidele ja ametnikele. Transnatsionaalne ja globaalne ajalugu seadsid kahtluse alla riigi rolli keskse toimijana. Tänapäeva sündmused on aga taas kord kinnitanud rahvusvahelise ajaloo tähtsust rahvusvahelise poliitika mõistmisel.
Rahvusvahelise ajaloo seminarid defineerivad oma ainest (ehk seda, mis on rahvusvaheline) laialt ning käsitlevad interdistsiplinaarselt. Uurime nii diplomaatiat, välispoliitikat, kultuuri- ja ideedevahetust, rahvusvahelist majandust, rahvusvahelisi suhteid, regionalismi, propagandat, luuret, strateegiat, sõjaajalugu jpm. Kuigi põhirõhk on 20. ja 21. sajandil, tunneme huvi ka varasemate perioodide vastu. Põhiline auditoorium on rahvusvahelistest suhetest huvitatud üliõpilased ja õppejõud. Seminarid annavad õppejõududele ja kraadiõppuritele võimaluse tutvustada oma teadustööd. Tegu on formaadiga, mis võimaldab vastu võtta ja kutsuda külalisesinejaid kaugemalt. Soovime pakkuda oma teadmisi laiemalt ka ekspertidele, otsustajatele ja muidu huvilistele. Seminar koosneb üldjuhul ettekandest, millele järgnevad küsimused ja vastused, kuid korraldame ka vestlusõhtuid, mäluseminare jms. Formaalsele osale järgneb mitteformaalne koosviibimine.
Sügissemestri esialgne kava:
Oktoober – Una Bergmane (Helsingi Ülikool) raamatu „The Politics of Uncertainty: The United States, the Baltic Question, and the Collapse of the Soviet Union“ (Oxford, 2023) esitlus;
Oktoober – Kaarel Piirimäe (Tartu Ülikool), Mis on diplomaadi roll tänapäeval? Eesti diplomaatilised raportid Soomest ja Rootsist 1991-1996;
9. november – koostöös Eesti välisministeeriumiga kohtumine Valgevene opositsiooni liidritega ja seminar Valgevene ajaloo teemadel;
November – Igor Kopõtin (Kaitseväe Akadeemia), Eesti-Saksamaa välispoliitilised suhted aastatel 1935-1940;
Detsember – Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikool), „Ukraina NSV ja nõukogude rahvuspoliitika“
Kontakt:
Kaarel Piirimäe, uusima aja kaasprofessor
