Autor:
Andres Tennus

 „Viikingid enne viikingeid“ – mis saab edasi?

Arheoloog Marge Konsa vastab näitusest ja rahvusvahelisest konverentsist "Viikingid enne viikingeid" inspireeritud küsimustele. Ta avab ühe (võidu)näituse kokkupaneku tagamaid. Samuti räägib ta, mis näitusest edasi saab, mis põnevaid esinejaid on konverentsile oodata ja enda järgmistest plaanidest.

Sinu kureeritud näitus „Viikingid enne viikingeid“ pälvis aasta alguses Muuseumiroti auhinna parima ajutise näituse eest. Mida kujutab endast ühe (võidu)näituse kokkupanek?  
Eestis toimub igal aastal sadu näitusi, millest enamik on südamega tehtud ja vaatamist väärt. Muuseumirotile nomineeritud näitused võistlevad aga n-ö kõrgliiga kategoorias, kus üheks eelduseks on kõrgetasemeline produktsioon, mis on otseselt seotud rahastusega. Seepärast on võitjate hulgas sagedamini Tallinna ja Tartu muuseumid, kellel on rohkem külastajaid, suurem omatulu ja lihtsam näituste jaoks lisarahastust hankida kui väiksematel maakonnamuuseumitel. „Viikingid enne viikingeid“ näituse tegemiseks nägi Saaremaa Muuseum mitu aastat väga palju vaeva, et suurte muuseumitega samas skaalas rahastus kokku saada. Kui jätta aga raha kõrvale, siis sisuliselt on iga näituse juures kõige kandvamaks osaks külastajaid kõnetav ja kaasahaarav lugu.  


Millise osaga näitusest sa ise kõige rohkem rahul oled? 
Mulle meeldib, et näitus oli algusest peale kavandatud rahvusvahelise rändnäitusena, mis võimaldab Salme laevamatuseid ja sealt pärit arheoloogilisi esemeid maailmas veelgi rohkem tutvustada. Kogu näituse sisustus kuni transpordikonteineriteni välja on spetsiaalselt pikaajaliseks ringi reisimiseks valmistatud. Ka näituse kataloogid trükiti kohe viies keeles võttes arvesse tulevasi sihtriike. Kõige suurem küsimus on aga selles, kuidas Salme laevadest pärit esemed reisimisele vastu peavad. Nende seisukorda näitusel jälgitakse pidevalt. Hetkel on vitriinides olevad esemed hästi vastu pidanud, kuid oleme valmis vajadusel esemeid välja vahetama või koopiatega asendama. Saaremaa Muuseumis saab näitust külastada kuni selle aasta augusti lõpuni ja siis edasi läheb näitus rändama. 


5.–7. mail toimub Saaremaal ka rahvusvaheline konverents „Viikingid enne viikingeid“, kuhu tuleb esinejaid nii Suurbritanniast, Taanist kui ka Rootsist. Kelle ettekannet sa ise kindlasti tahaksid kuulata ja miks?  
Konverentsi peaesineja on Uppsala ülikooli arheoloogiaprofessor Neil Price, kes on maailma üks juhtivamaid viikingite uurijaid. Ta juhatab suurt rahvusvahelist projekti „The Viking Phenomenon“, mille üheks alateemaks on viikingiaegsete laevmatuste uurimine. Lisaks Salme laevmatustele on selle projekti üheks uurimisobjektiks Valsgärde laevmatused Rootsis, mille uusimatest uurimistulemustest saab konverentsil kuulda. Suure huviga ootan Charlotte Hedenstierna-Jonsoni ettekannet purjede kasutusele võtmise ajaloost ja purjetamise algusest Läänemerel, samuti Tim Sutherlandi ettekannet Salme laevmatuste võrdlusest teiste  viikingite massihaudadega. Põnevaid teemasid on aga teisigi. Kõik konverentsi ettekanded salvestatakse ja neid saab hiljem järele vaadata. Lähem info konverentsi kohta on lehel https://konverents.saaremaamuuseum.ee/et/.


Konverentsil räägid koos Alar Rosentauga Salme paleokeskkonnast. Mis paleokeskkond on?  
Meie üheks eesmärgiks oli püüda välja selgitada, milline oli looduskeskkond Salme laevamatuste toimumise ajal. Selleks et Salme lähiümbruse minevikumaastiku ehk laevmatuste paleokeskkonda rekonstrueerida, oli kõigepealt vaja kindlaks teha, milline on olnud Saaremaa rannajoone muutumine läbi aja. Lisaks geoloogilistele uuringutele oli seejuures abi ka arheoloogiast, kuna dateeritud arheoloogiline materjal aitas täpsustada ranniku vee alt vabanemise kohti ja aega. Teiseks oluliseks alateemaks oli Salme väina geoloogilise ajaloo tuvastamine. Praegu on kunagisest laevatatavast väinast alles ainult kitsuke Salme jõgi ja kogu maastikupilt on võrreldes viikingiajaga palju muutunud. Uuringute esimesed tulemused koos maastikurekonstruktsioonidega avaldasime 2021. aasta lõpus ajakirjas The Holocene.  

 
Milline näitus on järgmisena plaanis? 
Praegu osalen peatselt valmiva näituse „Õige keha, vale keha“ töörühmas. Näitus käsitleb kultuurilisi norme ja arusaamu inimkehast ning nende muutumist aja jooksul. Käsitleme selliseid teemasid nagu ilu ja sündsus, toit ja tervis, tehnoloogiline ja fantaasiakeha jpm. Näitus avatakse ERMis 2023. aasta alguses.