Uus projekt uurib võimalikku tuhandeaastast asustuskriisi kiviaja lõpul ja varasel metalliajal Ida-Baltikumis

Uus projekt uurib võimalikku tuhandeaastast asustuskriisi kiviaja lõpul ja varasel metalliajal
Autor:
Heiki Pärdi

2025. aasta jaanuarist alustab ajaloo ja arheoloogia instituudis uus viis aastat kestev rühmagrandi projekt „Tuhandeaastane asustuskriis? Kiviaja lõpu ja varase metalliaja (2500 eKr kuni 500 eKr) süvendatud arheoloogilised ja geoarheoloogilised uuringud Ida-Baltikumis“, mille projektijuht on laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska.

Kiviaja lõpp ja pronksiaja algus on kõikide arheoloogilisest signaalide poolest Eestis äärmiselt tagasihoidlik. Tegemist on pikima, tuhande aasta pikkuse (2200 kuni 1200 aastat eKr) ja siinses esiajaloos reljeefselt eristuva ajajärguga, millest teatakse juhuleidude kõrval seni vaid üksikuid asula- ja matmispaiku. Sarnane on situatsioon ka lõunapoolses Soomes ja põhjapoolses Lätis. Toonast materiaalset kultuuri tuntakse väga halvasti. Kasutades arheoloogia ja geoarheoloogia uurimisviise asutakse selgitama välja, kas sellel ajal leidis aset asustuskriis ning kui see oli nii, siis kuidas see toimus ning mis selle põhjustas. Projekti raames koondatakse olemasolev kiviaja lõpu ja pronksiaja alguse andmestik, analüüsitakse arheoloogilisi leide, otsitakse ja uuritakse uusi muistiseid ning selle teabe alusel koostatakse elamiseks kasutatud alade statistiline kirjeldus ja uute uuringute tarbeks sobivaid alasid kirjeldav võrdlev ruumianalüüs. Tutvu uue projektiga täpsemalt ETISes.

Ma olen päris õnnelik, et me saime finantseerimise. Vahel näib mulle, et nüüdses humanitaaria teadusrahastuses kogu maailmas prevaleerivad laiemaid üldhuve rahuldavad või novaatormetoodikat rakendavad projektid. Mis on ju mingis mõttes ka mõistetav, aga võib-olla mitte alati kõige pakilisemaid ajalooteadmiste puudujääke täitvad. Meie projekt on pigem hirmigav alusuuring ja valdavalt klassikaliste arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste protseduuridega. Aga Eesti (nagu ka Põhja-Läti ja Lõuna-Soome) ajaloo mõistmiseks on see hädavajalik töö, sest meil on tuhandeaastane ajajärk (u 2200–1200 eKr), mis on kaetud väga nappide arheoloogiliste andmetega. Pideva ja kontsentreeritud töö võimalusel oleme me kindlasti viie aasta pärast targemad.

Projekti juht Aivar Kriiska
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!