Soomeugrilaste jõudmine Narva

Viimastel aastasadadel on Narva jõgi olnud piiritähiseks erinevate kultuuriruumide ja riigivõimude vahel. Enne tugevate poliitiliste keskuste tekkimist 12-14. sajandil oli aga jõest idas ja läänes elavate rahvaste läbikäimine üsna tihe ning nende asualadki nihkusid aja jooksul nii ühele kui teisele poole Narva jõge.

Arheoloogia professor Valter Lang kirjutab värskes artiklis Virumaa ja Narva jõe piirkonnast esiajal. Esimesed soomeugrilased saabusid Narva piirkonda umbes 3000 aastat tagasi, kuid need polnud läänemeresoome hõimud vaid algsaamid. Osa algsaamidest rändas hiljem põhjapoole ning neist kujunesid välja tänapäeva saamid. Arheoloogilised leiud näitavad, et läänemeresoomlased jõudsid tänapäeva Läti kaudu Virumaale umbes aastal 500 eKr. Hiljem asusid läänemeresoomlased elama ka Narva jõest ida poole, kus hakkas algsaami keele asemel domineerima läänemeresoome keel. Narva jõest idas kujunes aja jooksul välja kaks eraldi rahvust: vadjalased ja isurid. Kui vadja keel on tihedalt suguluses põhjaeesti keelega, siis isurite oma hoopis karjala keelega.

Loe Valter Langi artiklit täismahus Eesti Päevalehe sarjas Mälupank.

Päisefotol on kujutatud rahvariietes vadja neide (1927, Eesti Rahva Muuseumi fotokogu).

Loe ka teisi artikleid samast seeriast: Anti Selart kirjutas keskaegsest Narvast, Enn Küng kirjutas nii Narva ajaloost Liivi sõjast Põhjasõjani kui ka Rootsi-aegsest Narvast.