Palju õnne, armsad lõpetajad!

19. juunil kell 16.00 kaitseb Peeter Kenkmann doktoritööd „Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll“

Janet Laidla sai AABSi alustava teadlase uurimisgrandi

Ajaloo ja arheoloogia instituudi vilistlaspäev möödus meeleolukalt

Eduka juhendamise eest auhinnati instituudi nooremteadurit ja doktoranti

Ilmunud on Ajaloolise Ajakirja 2023. aasta teine number.

8. aprillil Tartu Ülikoolis toimuval ühepäevasel konverentsil „Varjust välja: toome naiste lood minevikust päevavalgele“ asutatakse naiste ajaloolist rolli tähtsustav võrgustik, mille eestvedajateks on Balti riikide ja Skandinaavia maade ülikoolide naisteadlased.

11. veebruaril Tartu Ülikooli muuseumis peetud vestlusringis arutati, kui oluline on sooline tasakaal teadlaste seas.

Ajakirja Keel ja Kirjandus 2023. aasta teemanumber nõukogude aja kirjandusest ja kultuurielust

Uued väljaanded ja raamatud ajaloolastelt ja arheoloogidelt

Uus aasta tõi instituuti mitmeid põnevaid projekte

Inspireerivad õpetajakoolituse veebiinfotunnid: ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala

Ilmumas on raamat, mis tutvustab aega, mil Eesti oli halduslikult jagatud paljudeks väikerajoonideks

Rahvusarhiivi toimetiste uus teemanumber vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole

19. detsembril kell 16.15 kaitseb Lauri Kann doktoritööd „Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal“.

Väljasõit Tallinna Linnaarhiivi

Tartu Ülikooli kauaaegse ajalooprofessori ja üldajaloo õppetooli juhataja Herbert Ligi raamatu esitlus toimub 25. oktoobril.

2023. aasta Ajaloolise Ajakirja esimene number on ilmunud

30. oktoobril korraldas TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus Genialistide klubis ettekandeseminari “Digihummide parimad”. Preemiad pälvisid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kaitstud parimate digihumanitaaria-alaste lõputööde autorid, kes kohapeal oma tööd tutvustasid. 2022/23. õa parimateks valiti Sander Jegorovi ja Leena Karin Tootsi lõputööd, eriauhinnad said Aaron Scott Reedi, Hanna-Riin Karu ja Mairi Kaseoru tööd.

Margo Roasto kaitseb doktoritööd „Maaküsimus, rahvuslikud vastuolud ja poliitiliste ideoloogiate retseptsioon: ühiskondlik mõte Eesti alal 1905–1916“

Eesti ohvitseri päevikut tunnustati preemiaga

Ilmus Ajaloolise Ajakirja 2022. aasta neljas number

On 12 September Viktors Dāboliņš defended his doctoral thesis “The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“. He gladly agreed answered some questions related to his studies and research.

Ajalooringi kevadreis viis tublid tudengid Ida-Virumaale!

Tõnu Tannberg räägibb, kuidas käis juhtide väljavahetamine nõukogudeaegses Eestis

Väljaanded ja raamatud ajaloolastelt ja arheoloogidelt suviseks lugemiseks

Ilmus professor Tõnu Tannbergi raamatu „Eesti mees Vene kroonus“ täiendatud ja parandatud väljaanne

Eesti ajaloo osakonna uus valikkursus Nõukogude eesti kirjandusest ja selle sõnumites

Viktors Dabolinš kaitseb doktoritööd „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“

Magistriõppe stipendium Sõltumatu Noortefoorumi uurimiseks

Eesti Mälu Instituut koostöös Eesti ajaloo osakonnaga kuulutab välja magistriõppe stipendiumikonkursi

Ilmus käsiraamat "Uurimistöö ajaloos"

Tõnu Tannberg räägibb, kuidas käis juhtide väljavahetamine nõukogudeaegses Eestis

Võimu ja kirjanike suhetest teise maailmasõja järgses Eestis

Ilmus raamat Eesti politsei lähiajaloost

Kogemuslugu: praktika Saaremaa Muuseumis

Doktorantide kevadkonverents tuleb taas

Ilmar Tammisto kaitseb doktoritööd „Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680“.

Eesti merenduse ajalugu sai raamatuks

Eesti ajaloo ja arhiivinduse tudengite õppekäik Tallinna mäluasutustesse

Eesti Maanteemuuseum ootab ettekandeid septembris toimuvale konverentsile hobutranspordi ajaloost 

Eesti Teaduste Akadeemia asutamisest möödus 85 aastat

Kevadsemestril saab kuulata valikaineid Eesti merendusajaloost ja merearheoloogiast

Ajakirja Keel ja Kirjandus 2023. aasta teemanumber nõukogude aja kirjandusest ja kultuurielust

Rahvusarhiivi väljaantavas sarjas „Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost“ (peatoimetaja professor Tõnu Tannberg) ilmusid läinud aasta lõpus kaks kaalukat väljaannet Eesti sõjaajaloost.

Janet Laidla sai naisajalooteemalisel artiklikonkursil II koha

Peeter Põllu stipendium anti 2022. aastal ajaloo eriala esimese aasta doktorandile Mann Loperile.

Janet Laidla on seoses naisajaloo uurimisega külastanud mitmeid eri mäluasutusi üle maailma. Traditsioonilise reisikirjelduse asemel pani ta kirja mõned näpunäited.

Ajalooline Ajakiri 100

Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg kirjutab sellest, kuidas Venemaa on 18. sajandi algusest olnud sõdiv impeerium.

Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küngi teises artiklis Eesti Päevalehe artikliseerias „Mälupank. Ida-Viru eri“ on juttu Narva ajaloost alates Liivi sõjast kuni Põhjasõjani.“

Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küng kirjutab, milline nägi välja elu Narvas ajal, kui linn kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu.

1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg.

Eesti ajaloo osakonna õppejõud juhendavad (või kaasjuhendavad) täna 1/3 instituudi doktorantidest. Järgnevalt heidame pilgu osade doktorantide teemadele nende endi pilgu läbi. 

Eesti ajaloo tudengid tutvustavad bakalaureusetöid

Eesti ajaloo osakonna õppejõud osalesid 2022. aasta aprillis Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi korraldatud 23. õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde võistluse „Aja märgid - aeg, koht, inimene" žüriis

Kuula saadet ajaloo magistriõppest.

Ajaloo didaktika kaasprofessor Anu Raudsepp osaleb augustis 2022 maailma ajaloolaste kõige prestiižikamal rahvusvahelisel kokkusaamisel, 23. maailma ajalooteaduse kongressil Poznańis.

5.–6. mail toimus Tallinnas ja Tartus ajaloolaste ja kirjandusteadlaste ühine interdistsiplinaarne konverents „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused“.

Ilmunud on Ajaloolise Ajakirja uus number.

Parima ajalooraamatu nominentide seas oli ka ülevaateteos Eesti sõjaajaloost

Sellekevadine suurõppus Siil tõi kokku ligi 15 000 inimest, kelle seas oli mitmeid ajaloo ja arheoloogia instituudi üliõpilasi ja õppejõude.

Sovetiaja kirjanduselu konverents 5.–6. mail Tallinnas ja Tartus